Iga juudi noormees, kes oli üle kahekümne, pidi templiteenistuse heaks maksma maksu kahe päevapalga ulatuses. Egiptuses oli sumraingel Iisraeli lastest mööda läinud ning seetõttu olid nende elud lunastatud Jumalale. Siit võibolla ka Jeesus küsimus Peetrusele: kas ka tema, Jeesus, vajas väljalunastamist? Nõudis ju iga Rooma valitseja ja ka muu kuningas makse, et ülal pidada oma ametit ja peret. Kui Jeesus ütles: „ Kas te ei tea, et ma olen oma isa kojas ( Lk 2,49) – siis tähendas see ka seda, et on iseenesestmõistetav, et temalt ei saa nõuda maksu templi ülalpidamiseks.
Siiski , selleks et mitte provotseerida järjekordset intsidenti ning sellele järgnevat kriitikarünnakut oma vastastelt, otsustab Jeesus maksta ära ka templimaksu.
See, et tal puudus isegi too kohustuslik poole seekline rahasumma, illustreerib Jeesuse elu lihtsakoelisust. Meile ei öelda, mida Peetrus täpselt tegi – võis olla et ta sõna otsese mõttes leidis selle raha kala suust, sest Galilea järve kalad suudavad suus raha hoida sama hästi kui konksugi. Võibolla aga kasutas Jeesus kõnekujundit, et Peetrus oma kalamehe ameti abil tasuks vajalikud maksud.
Eks oota Jumal, et meiegi tasuksime oma maksud pigem „higi ja vaeva“ tulemusena, kui et jääksime ootama looduseimesid? Mida sina arvad? Ja kuidas mõjutab tänane tekst meie elu otsuseid? Oodatakse ju et kristlased oleksid igati korralikud kodanikud, isegi kui nad suhtuvad taunivalt sellesse, kuidas seda maksuraha kasutatakse ( mida kahjuks sageli ka juhutub).
Olid ju templiteenistuses olevad mehed need, kes Jeesuse viimaks ristile naelutasid – ometi maksis Jeesus ka templimaksu.