Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 102
Hädasolija palve1Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Issanda ette.
2Issand, kuule mu palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!
3Ära pane oma palet varjule minu eest, kui mul on kitsas käes! Pööra oma kõrv mu poole! Päeval, mil ma hüüan, tõtta mulle vastama!
4Sest mu päevad on lõppenud suitsus ja mu kondid õhkuvad nagu lee.
5Mu süda on kõrbenud ja kuivanud nagu rohi, ma olen unustanud oma leivagi söömata.
6Mu valjust oigamisest on mu luud liha küljes kinni.
7Ma olen nagu kaaren kõrbes, nagu öökull varemetes.
8Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel.
9Iga päev teotavad mind mu vaenlased, mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures.
10Sest ma söön tuhka nagu leiba ja tembin oma jooki nutuga
11sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha.
12Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi.
13Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve.
14Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud.
15Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.
16Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.
17Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.
18Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.
19Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,
20et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,
21et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,
22et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,
23kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.
24Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi.
25Ma ütlen: "Mu Jumal, ära võta mind ära keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!
26Muiste sa panid maale aluse ja taevas on su kätetöö.
27Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad.
28Aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe.
29Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud sinu ees."
Võime möönda, et sellesarnaseid olukordi võib tekkida mõne inimese elus ka tänapäeval. Kas ka meie elus? Kas peaks see olema sel juhul seotud meid tabanud ränga õnnetuse või katsumusega? Lugedes veel kord läbi ülalmainitud kirjakoha, märkame, et tegemist on hoopis teistlaadi piinadega.
Teame ehk oma elust näiteid, kus väga lähedase ja armsa inimese kaotanud kristlane suudab olla toeks inimesele, kellel näiliselt on kõik hästi, ent kelle hing on raskesti muserdatud. Milline vastuolu! Siiski mitte.
Jättes unarusse oma igapäevase piiblilugemise ja osaduse Jumalaga, tekib meie hinge tühik, mida inimesed, kes Jumalat ei tunne, on üritanud täita erinevate aseainetega. Mõningal määral võib see mingiks ajaks ehk õnnestuda, ent hiljem on tühjus seda suurem.
Inimesele, kes on Jumalat ja tema headust maitsta saanud, toob aga kaugenemine Jumala osadusest ajapikku kaasa just psalmis kirjeldatud olukorra. Seda kiiremini tasub siis meenutada Jumalat, nagu salmides 13-23.
Selle kommentaari autor: Eivin Toodo