Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Sm 16:5-23
Absalomi mäss Taaveti vastu5Kui kuningas Taavet jõudis Bahuurimisse, vaata, siis tuli sealt välja mees Sauli perekonna suguvõsast, Simei nimi, Geera poeg; ta tuli ja sajatas üha
6ning viskas kividega Taavetit ja kuningas Taaveti kõiki sulaseid, kuigi kogu rahvas ja kõik kangelased olid temast paremal ja vasakul.
7Ja sajatades ütles Simei nõnda: "Mine ära, mine ära, sina veremees ja kõlvatu!
8Issand tasub sulle kõik Sauli soo vere, kelle asemel sa oled saanud kuningaks. Issand annab kuningriigi su poja Absalomi kätte. Jah, vaata, nüüd oled sa ise õnnetuses, sest sa oled veremees."
9Abisai, Seruja poeg, ütles kuningale: "Miks tohib see surnud koer sajatada mu isandat kuningat? Luba ma lähen ja raiun ta pea maha!"
10Aga kuningas vastas: "Mis on teil minuga tegemist, Seruja pojad? Kui ta sajatab ja kui Issand on temale öelnud: Sajata Taavetit!, kes siis tohib küsida: Miks sa teed nõnda?"
11Ja Taavet ütles Abisaile ja kõigile oma sulaseile: "Vaata, minu oma poeg, kes mu niudeist on välja tulnud, nõuab mu hinge, saati siis nüüd see benjaminlane. Jätke ta rahule ja las ta sajatab, sest Issand on teda käskinud!
12Vahest Issand vaatab mu viletsuse peale ja vahest Issand tasub mulle heaga tema tänase sajatuse asemel?"
13Siis läksid Taavet ja tema mehed mööda teed, kuna Simei käis piki mäekülge temaga kohakuti; ta sajatas minnes, viskas kive ja pildus liiva, olles temaga kohakuti.
14Ja kuningas tuli väsinult koos kõige rahvaga, kes oli tema juures, ja tõmbas seal hinge tagasi.15Aga Absalom ja kõik rahvas, Iisraeli mehed, olid tulnud Jeruusalemma; ja Ahitofel oli koos temaga.
16Kui arklane Huusai, Taaveti sõber, tuli Absalomi juurde, siis ütles Huusai Absalomile: "Elagu kuningas! Elagu kuningas!"
17Aga Absalom ütles Huusaile: "Niisugune on siis su ustavus oma sõbra vastu! Mispärast sa ei läinud koos oma sõbraga?"
18Ja Huusai vastas Absalomile: "Ei, ainult keda Issand ja see rahvas ja kõik Iisraeli mehed on valinud, selle oma ma tahan olla ja selle juurde jääda!
19Ja teiseks: keda ma peaksin siis teenima? Kas mitte tema poega? Nõnda nagu ma olen teeninud su isa, nõnda ma tahan teenida sindki!"20Siis ütles Absalom Ahitofelile: "Andke nõu, mida peaksime tegema?"
21Ja Ahitofel vastas Absalomile: "Mine oma isa liignaiste juurde, keda ta on jätnud koda hoidma. Siis saab kogu Iisrael kuulda, et sa oled ennast teinud oma isale vastikuks, ja kõik, kes su juures on, saavad julgust!"
22Siis löödi Absalomile katuse peale telk üles, ja Absalom läks oma isa liignaiste juurde kogu Iisraeli silma all.
23Ja Ahitofeli nõu, mida ta neil päevil andis, oli nagu Jumalalt saadud vastus; niisugune oli iga Ahitofeli nõuanne, niihästi Taavetile kui Absalomile.
Taavetile esitatud süüdistus oli ülekohtune. Kui vaatame täna, kuidas Taavetist sai kuningas, siis ei toimund see nii nagu üritas ta oma poeg – püüdes Taavetilt kuningriiki pettusega käest võtta. Saul oli astunud Jumala käsu vastu ja see oli Jehoova tahe teha Taavetist kuningas. Kuningaks võidmine toimus Jehoova tahtes ja mitte sõjaga., pealegi teame, et Taavet ei tõstnud kunagi kätt Sauli vastu. Inimlikult oleksid paljud kasutanud tekkinud võimalusi kus vaenlane on otsekui kõrgemal tahtel antud sinu meelevalda. Aga Taavet nägi Saulis alati Jumala võitud meest, isegi siis kui viimane oli vastu astunund Jumala seadustele ning oli oma võidmise kaotanud.
Siimei parastab ja süüdistab Taavetit alusetult, tundes rõõmu tema raskest olukorrast.
Jällegi kasutab Taavet Issanda nime ja taas võime imetleda tema jumalakartlikkust ning kuuletumist kõiges. Samuti Taaveti rahuarmastavat iseloomu. Oleks ju Taavet pidanud olema kõige enam nördinud ning ihkama kättemaksu - selle asemel oli ta valmis pilget taluma. Kui Abisai nõuab kuninga pilkamise eest kättemaksu, reageerib Taavet hoopis ootamatult (s 10).
Kogu Uus Testament õpetab meile just sellist suhtumist - mitte vastata kurjale kurjaga, vaid otsida võimalust andestamiseks. Ap. Paulus ütleb, et Kristuses ei mõtle me enam omi mõtteid vaid anname kõiges õiguse Jumalale, isegi kui see toob kaasa lisakannatusi. Ainult nii on võimalilk võita meid ümbritsevat kurja. Oma palvega ristilööjate eest, on Jeesus ka siin eeskujuks.
Me võime küll Jumala ees oma kannatuste põhjusi otsida, kui tahame kahetseda ja meelt parandada. Siiski peaks meid alati täitma sisemine rahu ning valmisolek võtta vastu kõik, sest Issand teab kõige paremini. Ka Iiob küsis oma parastajatelt, kas Jumala käest tuleks ainult häid asju vastu võtta.?
Leppida tuleb kõigega ning Taavet näitab meile seda lootust, millest räägib Piibel.
Kõik tuleb heaks neile kes Jumalat armastavad. Mõnikord on sellega äärmiselt raske nõustuda ja raske mõista, miks teine ei suuda siis kõigega leppida. Alles oma elus raskustega vastakui seistes naäeme, kui palju jõudu see tegelikult nõuab.
Taavet oli palunud, et Jumal pööraks inimliku tarkuse oma tahte kohaseks ja nõnda ka sündis.
Ei jää häbisse need, kes oma usuhoone rajavad üksnes Jumala armule. Kui jäd talle ustavaks, pöörab Jumal kõik sinu kasuks.
Selle kommentaari autor: Olavi Ilumets