Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 7:36-50
Patune naine võiab Jeesuse jalgu36Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda.
37Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga
38ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.
39Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: "Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune."
40Jeesus aga ütles talle: "Siimon, mul on sulle midagi ütelda!" Tema lausus: "Räägi, Õpetaja!"
41"Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend.
42Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?"
43Siimon vastas: "Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis." Jeesus ütles talle: "Sa otsustasid õigesti."
44Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: "Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.
45Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.
46Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.
47Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut."
48Aga naisele ta ütles: "Sinu patud on sulle andeks antud!"
49Siis need, kes istusid Jeesusega ühes lauas, hakkasid iseeneses mõtlema: "Kes on tema, kes ka patte andeks annab?"
50Aga tema ütles naisele: "Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga!"
Ühes vene muinasjutus läksid kaks meest pühamehe juurde, et saada selgitust andestuse kohta. Neil paluti tuua kivid, mis kirjeldaksid nende pattu. Esimene mees, kes oli korda saatnud ränga kuriteo, tõi suure kivimüraka, teine, kelle hingel oli palju väikseid patte, pöördus tagasi kotitäie kiviklibuga. Seejärel lasti neil kivid tagasi viia sinna, kust nad need leidsid. Esimene mees vaarus minema kohe, kuid teine oli unustanud, kust ta need kivikesed korjas… Esimese mehe patt lebas raskelt tema hingel nagu suur kivirahn, aga et ta seda tõeliselt kahetses, võeti tema süükoorem ära. Teine mees, kuigi ta oli pidevalt sooritanud väikesi patte, ei tundnud sellist süükoormat ja sellepärast ei taibanud ta ka andestuse õnnistust.
Naine tänases kirjakohas sai aru, kui patune ta oli, kahetses oma patte ja nautis 500 teenari suurust andestust (s 41). Tema käitumine (s 37, 38) oli tänulik, tulvil armastust (s 47). Kuid Siimon arvatavasti ei pidanud end patuseks, ja olles mitte kogenud armastuse õnnistust, armastas ta pisut (s 44-47).
Selle kommentaari autor: Tanya Ferdinandusz