Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jesaja 1:1-17
Juuda patud1Jesaja, Aamotsi poja nägemus, mida ta nägi Juuda ja Jeruusalemma kohta Juuda kuningate Ussija, Jootami, Aahase ja Hiskija päevil:
2Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu.
3Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma isanda sõime, aga Iisrael ei tunne, mu rahvas ei taha mõista.
4Häda patusele rahvale, süüga koormatud rahvale, kurjategijate soole, kõlvatuile lastele! Nad on jätnud maha Issanda, nad on põlanud Iisraeli Püha, nad on pööranud talle selja.
5Kuhu tuleks teid veel lüüa teie tõrksuse jätkudes? Pea on üleni haige ja süda täiesti jõuetu.
6Jalatallast pealaeni ei ole midagi tervet: aina vermed, muhud ja värsked haavad, mida ei ole puhastatud ega seotud ega õliga leevendatud.
7Teie maa on laastatud, linnad tulega põletatud, võõrad söövad teie põllud tühjaks otse teie silme all. Kõik on laastatud otsekui segipaisatud Soodom.
8Siioni tütar on jäänud üksi otsekui vahionn viinamäel, otsekui öömaja kurgipõllul, otsekui sissepiiratud linn.
9Kui vägede Issand ei oleks meile jätnud pääsenuid, olgugi pisut, oleksime olnud nagu Soodom, Gomorra sarnased.Manitsus tõsiseks patukahetsuseks10Kuulge Issanda sõna, Soodoma pealikud, pane tähele meie Jumala õpetust, Gomorra rahvas!
11Milleks mulle teie tapaohvrite hulk? ütleb Issand. Ma olen küllastunud teie põletusohvrite jääradest ja nuumveiste rasvast. Härjavärsside, tallede ja sikkude veri ei meeldi mulle.
12Kui te tulete vaatama mu palet, kes nõuab siis teilt mu õuede tallamist?
13Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt. Noorkuu ja hingamispäev, koguduse kokkukutsumine - ma ei salli nurjatust ja pühapidamist ühtaegu.
14Mu hing vihkab teie noorkuid ja seatud pühi; need on mulle koormaks, ma olen tüdinud neid talumast.
15Kui te käsi sirutate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate, ei kuule ma mitte, sest teie käed on täis verd!
16Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast!
17Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju!
Jumal kutsus rahvaid kuulama, kuidas Ta kohut mõistab (s 2). Ta viha oli suureks muutunud. Naaberrahvaste ja Ta oma rahva patt oli hakanud sarnanema Soodoma ja Gomorra hirmsa patuga (1Ms 19). (Nende lõpp oli kohutav!) Jumal esitas oma rahvale lõpuks ultimaatumi (s 20). Kuid selle vihase ja verejanulise jutu keskel pakub Jumal oma rahvale ka puhastust ja taastumist, kui nad ainult Ta juurde tuleksid (s 18, 19).
Me näeme enda ümber nii palju kurja – vägivalda, viha, laimu, ahnust, ebaõiglust – ülemaailmselt kui ka oma lähiümbruses, et kurjus meie enda südames ei tundugi nii dramaatiline. Siiski on selles Jumala kutses tulla Tema juurde ja saada puhtaks pestud midagi väga individuaalset ja igavikulist. Laulurida ütleb: Puhasta mind patust, Issand. / Minu jõud on Sinus. (R Hudson.Pope).
Selle kommentaari autor: Mark ja Ro Willoughby