Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 18:20-46
Eelija võidab Baali prohvetid20Ja Ahab läkitas käsu kõigile Iisraeli lastele ning kogus prohvetid Karmeli mäele.
21Nüüd astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: "Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!" Aga rahvas ei vastanud temale sõnagi.
22Siis Eelija ütles rahvale: "Mina olen ainus järelejäänud Issanda prohvet, aga Baali prohveteid on nelisada viiskümmend meest.
23Antagu meile kaks härjavärssi: valigu nemad enestele üks härjavärss, raiugu tükkideks ja pangu puude peale, aga nad ärgu süüdaku tuld; mina valmistan teise härjavärsi ja panen puude peale, ja minagi ei süüta tuld.
24Siis hüüdke teie oma jumala nime ja mina hüüan Issanda nime! See jumal, kes siis vastab tulega, on Jumal!" Ja kogu rahvas kostis ning ütles: "See kõne on hea!"
25Ja Eelija ütles Baali prohvetitele: "Valige enestele üks härjavärss ja valmistage see esimesena, sest teid on rohkem! Hüüdke siis oma jumala nime, aga ärge süüdake tuld!"
26Ja nad võtsid härjavärsi, kelle ta neile andis, ning valmistasid selle. Siis hüüdsid nad Baali nime hommikust lõunani, öeldes: "Baal, vasta meile!" Aga ei häält ega vastust. Ja nad karglesid ümber altari, mille nad olid teinud.
27Aga lõunaajal Eelija pilkas neid ning ütles: "Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!"
28Siis nad hüüdsid valjema häälega ja täkkisid end mõõkadega ja piikidega oma viisi järgi, kuni neil veri hakkas voolama.
29Ja kui lõunaaeg oli möödunud, siis nad märatsesid kuni roaohvri toomise ajani; aga ei häält, ei vastust ega tähelepanu.30Siis ütles Eelija kogu rahvale: "Astuge minu juurde!" Ja kogu rahvas astus tema juurde. Siis parandas ta Issanda altari, mis oli maha kistud.
31Ja Eelija võttis kaksteist kivi, vastavalt Jaakobi laste suguharude arvule, kellele oli tulnud Issanda sõna ja kellele oli öeldud: "Su nimi olgu Iisrael!"
32Ja ta ehitas kividest altari Issanda nimele ja tegi altari ümber kraavi, mis mahutas külimitu seemet.
33Siis ta ladus puud ja raius härjavärsi tükkideks ning pani puude peale
34ja ütles: "Täitke neli kruusi veega ja valage põletusohvri ja puude peale!" Siis ta ütles: "Tehke seda teist korda!" Ja nad tegid teist korda. Siis ta ütles: "Tehke kolmandat korda!" Ja nad tegid kolmandat korda.
35Vesi aga voolas ümber altari ja kraavgi täitus veega.
36Ja kui siis roaohvrit pidi ohverdatama, astus prohvet Eelija ette ja ütles: "Issand! Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal! Saagu täna teatavaks, et sina oled Jumal Iisraelis ja mina olen sinu sulane ja et mina olen kõike seda teinud sinu sõna peale!
37Vasta mulle, Issand! Vasta mulle, et see rahvas saaks teada, et sina, Issand, oled Jumal ja et sina pöörad tagasi nende südamed!"
38Siis Issanda tuli langes alla ja sõi ära põletusohvri, puud, kivid ja põrmu ning lakkus ära vee, mis oli kraavis.
39Kui kogu rahvas seda nägi, siis heitsid nad silmili maha ja ütlesid: "Issand on Jumal! Issand on Jumal!"
Heebreakeelne sõna tähistab lonkamist kellegi vahel ( „kahe karguga“ s 21) ja joonistab pildi rahvast kellel on üks jalg ühes ja teine teises leeris. Taoline satiir toob ilmekalt esile sassis arusaamise segaduse.
Baali prohvetid kulutasid kogu oma energia ja trikid oma jumala mõjutamiseks, aga midagi ei sündinud. Eelija pole see, kes laseks võimalusel niisama mööda minna – ja jällegi kasutab ta satiiri ( s 27). Vastase nõrkustele ja ebajärjekindlusele osutamises pole midagi väära. Armastuse nimel leiame end mõnikordki kaitsepositsioonidel - kuid kui see mida usume on tõde ning kui selles mida teised usuvad leidub vigu on igati kohane ärgitada neid veelkord oma seisukohti läbi mõtlema.
Vastupidiselt Baali prohvetitele ilmutab Eelija vaikset usaldust. EI mingit kisa Jumala poole, lihtsalt vaikne palve, et Jumal kirgastaks oma nime ( s 36, 37). Ja tuli langeb. Palve ei ole kärarikas taevauksele kolkimine, millega püüame Jumalat panna tegutsema meie soovide kohaselt – vaid palve on meie usalduse väljendus Jumalale.
Selle kommentaari autor: John Grayston