Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 11:12-19
Jeesus ja viljatu viigipuu12Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga
13ja kui ta kaugelt nägi lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas ehk midagi selle otsast on leida. Ja kui ta puu juurde oli tulnud, ei leidnud ta muud kui lehti; sest ei olnud viigimarjade aeg.
14Ja Jeesus ütles puule: "Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!" Ja ta jüngrid kuulsid seda.Jeesus ajab kaubitsejad templist välja15Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama neid, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid
16ega lubanud, et keegi kannaks asju läbi pühakoja.
17Ja ta õpetas ja kõneles neile: "Eks ole kirjutatud, et
minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele? Aga teie olete selle teinud röövlikoopaks!" 18Ja ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust Jeesust hukata, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli hämmastunud tema õpetusest.19Aga õhtuti läksid Jeesus ja jüngrid alati linnast välja.
Kui Jeesus palvetas selle pärast mida ta eelmisel päeval templis näinud oli ning mõtles mida edasi teha – siis pidi talle selge olema, et tal tuleb järgmisel hommikul minna templisse tagasi ning hoiatada oma rahva juhte selle ohu eest mis nende peale tulemas oli. Oleks ehk parim teha neile näitlikult selgeks mis tähendas tegelikult templi hävitamine – samal viisil kui oli seda teinud sarnases olukorras prohvet Jeremija (Jr 19:10 „Siis purusta kruus nende meeste nähes, kes koos sinuga on tulnud…..“). Nii teeb ta tänases lõigus oma jüngritele nö eeldemonstratsiooni neile peatselt saabuva reaalsuse kohta – ning seda, viigipuud ära needes( mis oli otsekui sümbol kõigest sellest mis templi juures valesti oli- palju lehti aga ei mingit vilja mida Jumal võiks leida).
Tolleaegne tempel ei olud paljas religioosne ehitis, see oli rahvusliku uhkuse kese. Ja Jeesus mitte ei reformi seda, vaid ainult hoiatab tulevase hävituse eest – ja seda mitte sellepärast et ta oleks olnud vastu ohverdamisele või preestriteenistusele, või sellepärast et hinnad olid liiga kõrgeks aetud, - vaid sellepärast, et tempel sümboliseeris ka kõike seda, mis Iisraeli rahvaga oli nurja läinud.
Iisraeli ülesanne oli olla valguseks nii et ka teised rahvad võiksid leida oma tee Jumala juurde. (Js 56:6–8) Ometi oli Jeesuse päevil rahva üldine meeleolu selline, et teisi rahvaid nähti hoopis kui järjekordseid vaenlasi. „Röövlid“ s 17 – ei ole siinkohal mitte maanteeröövlid või muud sorti kurjategijad – vaid kreekakeelne sõna annab tähenduseks „terroristid“ - nt nagu Barabbas, kes uskus, et Jumala eesmärk Iisraeliga on võimalik kätte saada jõu ning relvade abil.
Jeesus tegutseb teadmises, et taolise suhtumise levik rahva hulgas toob kindlamalt kohale Rooma armee ning siis saab teostuma Jumala kohtumõistmine. Tempel ise hukkub, kuid selle asemele kasvab uus Iisrael, kes on keskenenud Jeesusele kui taastatud templile. ( vt Jh 6)
Me tänapäeval ei saa hakkama ilma kristlike institutsioonide ning organisatsioonideta. Ometi – kui nood ei otsi ega teeni Jumala eesmärke – siis langevad ka nemad kohtumõistmise alla.
Palveta siis oma koguduse eest – nii lokaalselt kui kogu rahvuse ulatuses ning aseta Jumala ette need olulised otsused ja valikud mida rahva juhid on just praegu tegemas. Ja palveta samamoodi oma rahva eest.
Selle kommentaari autor: Alastair Campbell