Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 65:17-25
Uus taevas ja uus maa17Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi,
18vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast. Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks.
19Mina rõõmutsen Jeruusalemma pärast ja tunnen rõõmu oma rahvast; seal ei ole enam kuulda nutu- ega hädakisahäält.
20Seal ei ole enam imikut, kes elab ainult mõne päeva, ega rauka, kellel ei täitu ta päevade määr, nooreks peetakse seda, kes sureb saja-aastaselt, ja neetuks seda, kes ei saa sadat aastat täis.
21Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja.
22Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks, sest mu rahva eluiga on otsekui puu eluiga ja mu valitud kasutavad ise oma kätetööd.
23Nad ei näe asjata vaeva ega sünnita lapsi hirmu jaoks, sest nad on Issanda õnnistatud sugu ja koos nendega on õnnistus nende võrseil.
24Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.
25Hunt ja tall käivad koos karjas, lõvi sööb õlgi nagu veis ja mao toiduks on põrm: ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, ütleb Issand.
Prohvet avab meie ees tulevikunägemuse, milles on otsekui kokku liimitud pilt uuest taevast ja uuest maast, uuendatud Jeruusalemmast ning Iisraeli elust.
Kogu sõnumit läbib rõõm ning õnnetunne – nüüd on tulnud aeg, kus mineviku raskeid langemisi ja sügavaid ahastuse hetki enam ei meenutata ( 17). Jumal on loonud uut! See uus on rõõmulinn, kus elavad kõik need kes rõõmustavad ( s 18,19). Midagi sarnast kirjeldab apostel Johannes ilmutuse raamatus – taevast alla laskuva Jeruusalemma kohta, kus Jumal „pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.” ( Ilm 21;4).
Võrreldes praeguse aja ebakindlusega, valitseb siis kindlus – vastsündinud ei pea kartma surma ning vanad saavad oma päevade arvu täis elada ( 20). Inimesed võivad rõõmu tunda oma töö tulemustest ning keegi ei võta seda nende käest ( 21-23). Taolist tulevikku on lihtne ühendada tulevase Messia kuningriigi ilmsiks saamisega. Isegi looduse seisukord muutub ( s 25). Sama on ennustatud varemgi: „Hunt ja tall käivad koos karjas, lõvi sööb õlgi nagu veis ja mao toiduks on põrm….“ Kaasaegses Jeruusalemmas on olemas piibellik loomaaed, kus samasse puuri on pandud elama panter ja lammas, sooviga viidata sellele, et seegi prohveteering saab täituma.
Kõige kesksemad selles ilmutuses on aga Jumala teod: Tema on see kes kõik uueks loob, tema loob rõõmu ( 18), Jumal on valinud selle elanikud ( 22); need on Tema omad ( 22) ja ta rõõmustab väga nende pärast ( 19). Nende ja Jumala vahel on kõige lähedasem suhe ( 24).
Selle kommentaari autor: Olavi Peltola