Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kl 1: 24-29
Pauluse osa Kristuse töös24Nüüd ma rõõmustan oma kannatustes teie pärast, ja oma ihus ma täidan puuduvat osa Kristuse kannatustest tema ihu, see tähendab koguduse heaks,
25kelle teenriks ma olen saanud Jumala korralduse järgi, mis mu kätte on antud teie heaks, et teile täielikult kuulutada Jumala sõna,
26seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele,
27kellele Jumal tahtis teada anda, mis on selle saladuse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on - Kristus teie sees, kirkuse lootus.
28Meie kuulutame teda, manitsedes iga inimest ja õpetades iga inimest kogu tarkuses, et seada iga inimest Jumala ette täiuslikuna Kristuses.
29Selleks ka mina näen vaeva ja võitlen tema jõu toimel, mis minus on tegev väega.
Jeesust kirjeldatakse mõnikord Issanda kannatava sulasena (nt Js 52:13-15). Paulus tajus selgelt, et peab jätkama sama tüüpi teenistust (s 24, 25). Tema erilises kutses Damaskuse teel (vt Ap 9:1-19) sisaldus evangeeliumi kuulutamine paganatele – inimestele, kes polnud juudid (s 25-27). See viis Pauluse teenistusse, mis läks palju maksma. Kui Jeesus on juht ja eeskuju, kuidas see võikski teisiti olla? See tähendas rasket tööd (s 29) ja mitte väikest ohvrit (s 24). Ka meie peaksime eeldama, et kui üritame head sõnumit inimesteni viia, võib see meilegi kannatusi kaasa tuua. Pauluse lootusesõnum on, et kristlased on inimesed, kes kogevad, kuidas Kristuse vaim neis tõeliselt elab (s 27, 29). Niisiis, see sõnum ei tähenda, et me peaksime võtma omaks mingid suurepärased ideed või teistsuguse elustiili, nagu soovitavad paljud New Age filosoofid või eneseabiraamatatud, see on pigem kogemine, kuidas Kristuse Vaim meis tegutseb.
Selle kommentaari autor: Robert ja Louisa Willoughby