Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 17:20-37
Inimese Poja päevast20Aga kui variserid Jeesuselt küsisid, millal tuleb Jumala riik, siis vastas ta neile: "Jumala riik ei tule ettearvatavalt
21ega öelda: "Ennäe, siin!" või "Seal!", sest ennäe, Jumala riik on teie seas!"22Aga oma jüngritele ütles ta: "Päevad tulevad, mil te ihaldate näha üht Inimese Poja päevist, ja ei saa näha.
23Siis öeldakse teile: "Ennäe, siin!" või "Ennäe, seal!" Ärge minge välja ja ärge jookske selle järele,
24sest otsekui välk, mis taeva all välgatades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Inimese Poeg oma päeval.
25Kuid enne peab ta palju kannatama ja see sugupõlv tunnistab ta kõlbmatuks.
26Ja just nõnda nagu sündis Noa päevil, nii on ka Inimese Poja päevil:
27nad sõid, jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva ja tuli veeuputus ning hävitas nad kõik.
28Nõndasamuti ka, nagu oli Loti päevil: nad sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid,
29aga sel päeval, mil Lott lahkus Soodomast, sadas taevast tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.
30Otse niisamuti on sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub.
31Kes sel päeval on katusel ja ta asjad on majas, ärgu tulgu alla neid võtma, ja nõndasamuti see, kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi!
32Tuletage meelde Loti naist!
33Kes iganes oma elu püüab hoida, kaotab selle, ja kes iganes selle kaotab, hoiab selle alles.
34Ma ütlen teile, sel ööl on kaks ühes voodis - üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha,
35kaks naist jahvatavad üheskoos - üks võetakse vastu, teine jäetakse maha.
36[Kaks (meest) on väljal - üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.]"
37Ja nad kostsid: "Kus, Issand?" Aga tema ütles neile: "Kus korjus on, sinna kogunevad ka raisakotkad."
See kirjakoht viib meid üle aja ja igaviku piiride. Oleme aja vangid, minevik tungib mälestuste kaudu olevikku ja tekitab süütunnet, aga kui Jeesus räägib, siis vallutab tulevik oleviku. Jumalariik on teie keskel, aga Jeesus heidab pilgu ka edasi (tagasi?), kui Inimese Poeg siseneb maailma sama äkiliselt kui Noa aegne uputus või Soodoma häving. Jumala riik toob hävingut ja hiilgust, lahutab sõbrad ja sugulased, sõltuvalt nende suhtest temasse. Kuid Jumal tahab, et tema rahvas elaks tuleviku valguses. Minevik on kaetud, süü andestatud ja puhastatud, niisiis oleme vabad vaatama edasi, lootuses tema taastulekule. Kuid enne peab ta palju kannatama (s 25).Meie jaoks näivad oleviku reaalsus, igapäevarutiin, sünni, kasvamise ja surma tsükkel muutumatutena. Jeesus teeb tõeks Vana Testamendi ootuse, et asjad ei lähe alati edasi nagu olevikus. Tänapäeva kosmoloogia näeb universumit, mis on mõõtmatult vana ja suur, kuid kosmos on ainult loodu. Jumala ajatu reaalsus võib üles kerkida ilma hoiatuseta. Inimeste kurjus nõuab Jumala sekkumist maailma, mida patt on moonutanud ja tema tulemine tähendab nii kohtuotsust kui päästmist.
Kuidas saame osutada tähelepanu igapäevanõuetele, kui näeme kui ajutised need reaalsused on? Lord Shaftesbury, suur 19. saj reformist, elas iga päeva teadmisega, et ta peab andma sellest Jumalale aru. Ta ei oodanud surma, vaid oli realistlik selle suhtes, mis ootas ees. Milline tulevikulootus valitseb mu tegusid?
Selle kommentaari autor: Peter Kimber