Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 10:1-11:1
Taanieli nägemus Hiddekeli jõe kaldal1Pärsia kuninga Koorese kolmandal aastal ilmutati Taanielile, kellele oli pandud nimeks Beltsassar, üks sõnum; ja see sõnum on tõsi ning tähendab suurt vaeva. Ta pani sõnumit tähele ja õppis nägemust mõistma.
2"Neil päevil olin mina, Taaniel, leinanud kolm nädalat.
3Maiusrooga ma ei söönud ja liha ega veini ei tulnud mu suhu, ja ma ei võidnud ennast hoopiski mitte, kuni kolme nädala päevad olid täis saanud.
4Ja esimese kuu kahekümne neljandal päeval olin ma suure jõe, Hiddekeli kaldal.
5Ja ma tõstsin oma silmad üles ning vaatasin, ja ennäe, seal oli üks mees, linased riided seljas ja niuded vöötatud Uufase kullaga.
6Ta ihu oli nagu krüsoliit ja ta pale oli välgutaoline, ta silmad olid nagu tulelondid, ta käsivarred ja jalad hiilgasid vase sarnaselt; ja ta sõnad kõlasid nagu rahvahulga rõkkamine.
7Mina, Taaniel, nägin üksi seda nägemust, aga mehed, kes olid koos minuga, seda nägemust ei näinud; ometi valdas neid suur hirm ja nad jooksid peitu.
8Ma jäin üksi. Ja kui ma nägin seda suurt nägemust, siis ei olnud mul enam rammu, mu näojume muutus kaameks ja ma jäin jõuetuks.
9Ja ma kuulsin tema sõnade kõla; ja kui ma tema sõnade kõla kuulsin, langesin ma sügavas tardumuses silmili maha, nägu vastu maad. 10Ja vaata, üks käsi puudutas mind ja raputas mind tõusma põlvili ja käpukile.
11Ja ta ütles mulle: "Taaniel, armas mees, pane tähele sõnu, mis ma sulle räägin, ja seisa seal, kus sa seisid, sest mind on nüüd läkitatud sinu juurde!" Ja kui ta minuga neid sõnu rääkis, seisin ma värisedes.
12Ja ta ütles mulle: "Ära karda, Taaniel, sest esimesest päevast peale, kui sa andsid oma südame, et mõista ja olla alandlik oma Jumala ees, võeti su sõnu kuulda; ja ma olen tulnud su sõnade pärast!
13Pärsia kuningriigi kaitseingel pani mulle vastu kakskümmend üks päeva; aga vaata, Miikael, üks peainglitest, tuli mulle appi ja ma jäin sinna, Pärsia kuningate kaitseingli juurde,
14ja tulin sulle õpetama seda, mis rahvale juhtub viimseil päevil, sest on veelgi üks nägemus neiks päeviks."15Ja kui ta minuga nõnda rääkis, lõin ma oma silmad maha ja vaikisin.
16Ja vaata, nagu oleks üks inimkäsi puudutanud mu huuli; ja ma avasin suu ja rääkisin ning ütlesin sellele, kes seisis mu kohal: "Mu isand, nägemus on täitnud mind hirmuga ja mul ei ole enam jõudu.
17Ja kuidas võikski mu isanda sulane rääkida isandaga? Sest mul ei ole ikka veel jõudu ja mu hing on üha kinni."
18Siis puudutas see inimesesarnane mind jälle ja turgutas mind.
19Ja ta ütles: "Ära karda, armas mees, rahu olgu sulle! Ole julge! Ole julge!" Ja kui ta minuga rääkis, tundsin ma ennast tugevana ja ütlesin: "Rääkigu mu isand, sest sa oled mind turgutanud!"
20Ja tema ütles: "Kas sa tead, mispärast ma su juurde olen tulnud? Aga nüüd ma lähen tagasi, võitlema Pärsia kaitseingliga, ja kui ma temaga valmis saan, vaata, siis tuleb Kreeka kaitseingel.
Taanieli raamat on Vanas Testamendis ainuke, kus inglitele on antud nimed: Gabriel ( „Jumala mees“) ja Miikael ( „kes on nii kui Jumal?). Sageli on inglid Piiblis lihtsalt sõnumitoojad. Siin ( s 13) on nad kaasatud vaimses sfääris toimuvasse konflikti. Juba varasest ajast alates on õpetlased vaielnud, kas nimetatud konflikt on juriidilise või militaarse iseloomuga ( mida iganes see siis taevastes sfäärides tähendaks).
Aga veel enam meenutab salm 13 meile seda, et reaalsus ei ole limiteeritud sellega mis sünnib maa peal. On olemas ühendus sündmuste vahel taevas ja maa peal. Inimajalool on ka vaimne dimensioon ja seda ajalooraamatud ei kirjelda. Sellega me ei väida, et inimajalugu määratakse ära taevaste sündmuste poolt. Ühendus, mis tekib Taanieli kolmenädalase palve ja Miikaeli tuleku kolmenädalase viivituse vahel viitab sellele, et Taanieli palvel oli mõju sellele mis juhtus. Ja järgnevas ajaloolises ülevaates näidatakse inimesi kui neid kes vastutavad sündinu eest. Nii on sõnum see, et ei vaimsed jõud iseenesest ega ka inimesed üksi otsusta seda mis tegelikult sündima hakkab. Need kaks mõju toimivad koos. Ning eriti oluline on seda meeles pidada meie praegusel üdini sekulaarsel ajal, meenutades, et kuigi me elame maailmas ei sõdi me nii nagu maailmas – „lihalikus ihus elades ei sõdi me selle loomuse järgi, meie võitluse relvad ei ole ju lihalikud, vaid need on Jumalas vägevad kindluste mahalõhkumiseks. „( 2 Kr 10:3,4). Ja põhilised meie relvastuses on Jumala Sõna ning palve.
Kaasaegese teoloogia üks seisukohti „territoriaalsetest vaimudest“ läheb kaugemale sellest mida meile tänases tekstis räägitakse. Meile pole antud ka piibellikku pretsedenti otseselt „vaimudega võitlemise“ kohta palves. Taaniel ei võidelnud Pärsia kuningriigi printsiga, seda tegid teised inglid. Taaniel palvetas oma Jumala poole.
Selle kommentaari autor: E Lucas