Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 5:1-14
Nägemus raamatust ja Tallest1Ja ma nägin troonil istuja paremas käes rullraamatut, täis kirjutatud seest ja väljast, kinni pandud seitsme pitseriga.
2Ma nägin võimsat inglit, kes suure häälega kuulutas: "Kes on väärt avama seda raamatut ja lahti tegema selle pitsereid?"
3Ning mitte ükski taevas ega maa peal ega maa all ei suutnud avada raamatut ega vaadata sinna sisse.
4Ma nutsin kibedasti, et kedagi ei leitud väärt olevat avama seda raamatut ning vaatama sinna sisse.
5Siis üks vanemaist ütles mulle: "Ära nuta! Ennäe, lõvi Juuda suguharust, Taaveti juur, tema on võitnud, tema võib avada raamatu ja selle seitse pitserit!"6Ja ma nägin trooni ja nelja olevuse ja vanemate keskel seismas Talle, kes oli otsekui tapetud ning kellel oli seitse sarve ja seitse silma - need on seitse Jumala vaimu, kes on läkitatud kogu ilmamaale.
7Ja ta tuli ning võttis raamatu troonil istuja paremast käest.8Kui ta oli võtnud raamatu, siis need olevused ja need kakskümmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, igaühel oli käes kannel ja kuldkausid täis suitsutusrohte - need on pühade palved.
9Ning nad laulsid uut laulu:
"Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest
10ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa."
11Ja ma nägin ja kuulsin paljude inglite häält trooni ja olevuste ja vanemate ümber, ning nende arv oli kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat.
12Nad hüüdsid valju häälega:
"Tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja võimu ja au ja kirkust ja õnnistust!"
13Ja kõike loodut taevas ja maa peal ja maa all ja meres ning kõike, mis on nendes, kuulsin ma hüüdvat:
"Sellele, kes istub troonil, ja Tallele - õnnistus ja au ja kirkus ja võimus olgu igavesest ajast igavesti!"
14Ja need neli olevust ütlesid: "Aamen." Ning vanemad heitsid maha ja kummardasid.
Johannese kujutlusvõime piirid pannakse proovile ning ta tõmbab ka meid koos enesega avanevasse draamasse. Kõlab küsimus: kellel on õigus avada raamatu pitserid ( s 2)? Tunne mis Johannese pani pisaraid valama ( s 4) osutab olukorrale milles puudus väljapääs. Tundub, et hetkeks jääb kogu päästeprotsess otsekui toppama.
Oma nõrkuses peame meiegi võitlema ja vastakuti olema mõnikord suurte väljakutsetega nagu ebaõiglus, sele maailma korruptsioon ing tragöödiad- need kõik on olukorrad kus me inimlikult ei suuda näha väljapääsu, milles meile polekski nagu jäetus lahendusi. Kaasatundmine abitute tunnetele. kannatajatele ning lootuse kadumisele iseenesest on hea algus, kuid see ei too lõplikku lahendust. Kas Jeesus nuttis samuti taolise tunnetetulva tõttu ( Jh 11:35)? Ja kuidas reageerime meie vaadates seda maailma kes ei tea midagi tapetud Tallest - kuivade silmade või nutvate südametega?
Selles tõelise ja autentse tõe otsingus ühendatakse meie ees Talle ja Lõvi kujundid. “Juuda lõvi” ( 1Ms 49:9), kes sümboliseerib tohutut jõudu ning väelist valitsemist, muutub Talleks sümboliseerides ennast andvat ohvrit - ja need kaks kujundit moodustavad pingekaare. Suure Reede ristilöömise sündmus suubub Ülestõusmise hommiku võitu ning väe ilmumisse; väärt oleva Talle vägi on saanud võidu patu ja hävituse üle - läbi ohvrisurma. Selle visiooni keskpunkti: Jeesuse, Jumala Talle väge - ei tohi kuidagi segi ajada inimestest või kiskjatest valitsejate toore jõuga - vaid seda tuleb mõista kui vaimset väge ( s 6).
Jeesus on ainuke kes tohib ja saab avada rullraamatu selleks et avalikuks teha Jumala eesmärgid selle ning tulevatste aegadega. Meie ette maalitud stseenis on kirjeldamatu, kogu loodu ühtsus - mis köidab loodu kokku oma Looja ja Lunastajaga lõputus kiituse ja ülistuse voogamises.
Selle kommentaari autor: David Blair