Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 16: 23-35
Korahi jõugu vastuhakk23Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
24"Räägi kogudusega ja ütle: Minge ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest!"
25Siis Mooses tõusis ja läks Daatani ja Abirami juurde, ja Iisraeli vanemad järgnesid temale.
26Ja ta rääkis kogudusega, öeldes: "Minge nüüd eemale nende jultunud meeste telkide juurest ja ärge puudutage midagi, mis on nende oma, et teid ei hävitataks kõigi nende pattude pärast!"
27Siis läksid nad ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest; aga Daatan ja Abiram tulid välja ja seisid oma telkide uste ees, ka nende naised, lapsed ja imikud.
28Ja Mooses ütles: "Et Issand on mind läkitanud tegema kõiki neid tegusid ja et ma ei tee neid omast tahtest, seda te saate teada sellest:
29kui nad surevad, nagu kõik inimesed surevad, ja kõigi muude inimeste karistus tabab ka neid, siis ei ole Issand mind läkitanud.
30Aga kui Issand laseb sündida midagi erakorralist ja maa avab oma suu ja neelab nemad ja kõik, mis neil on, nõnda et nad lähevad elusalt alla hauda, siis te teate, et need inimesed on põlanud Issandat!"
31Ja kui ta oli rääkinud kõik need sõnad, siis sündis, et nende all olev maa lõhkes
32ja maa avas oma suu ja neelas ära nemad ja nende kojad ja kõik inimesed, kes kuulusid Korahile, ja kogu varanduse.
33Nõnda läksid nemad ja kõik, mis neil oli, elusalt hauda ja maa kattis nad ning nad hävitati koguduse hulgast.
34Ja kogu Iisrael, kes oli nende ümber, põgenes nende kisa tõttu, sest nad ütlesid: "Et maa ei neelaks ka meid!"
35Ja Issanda juurest läks välja tuli ning põletas need kakssada viiskümmend meest, kes oli ohverdanud suitsutusrohtu.
Siin võiksime küsida: „MIKS?“ Miks pidid surema ka mässuõhutajate pereliikmed ja teenijad?
Võime otsida ja leida vastuseid tollest olukorrast või kultuurist, püüda õigustada Jumalat.
Kuid veelgi parem oleks küsida: Mida me selle suure „MIKS“-küsimuse vastusega peale hakkame? Alati on hea küsida “miks?”, kuid alati ei ole sellel mõtet, kui see ei muuda meie otsuseid ja eluviisi. Selge on see, et inimese valikute ja tegude mõju ei piirdu ainult tema enesega, vaid esmajoones ouudutab see nende lähedasi. See oli nii Moosese aegadel ja on nii ka praegu, isegi siis kui me seda tunnistada ei taha.
Tänasest kirjakohast võiks ka tähele panna, kui ettearvamatu võib olla rahvahulga käitumine ja kui palju me peaksime kristlastena oma rahva eest hoolitsema. Aga kas me oleme selleks valmis või pigem ühineme nendega kes rahvast hukka mõistavad?
Nuhtlus on kogu maailma ja kõigi inimeste peal. Mitte keegi meist ei suuda elada täisväärtuslikku elu, isegi kui kõrvalt vaadates näib kõik korras olevat. Palju on virisemist ja hädaldamist. Ja palju on tõelist häda. Meile on antud võimalus tõusta kõrgemale taolisest hädaldamisest ning selleasemel peaksime minema inimeste hulka ja toimetama lepitust. Nii nagu tegid seda Mooses ja Aaron.
Enam kui Jumala sõna inimlikult viimseni lahti seletada ning seda „juuksekarva lõhki ajades“ teha, on meie ülesanne lepitada. Kuidas? Palvetades inimeste eest, kuhu iganes me satume, oma elu- ja mõtteviisiga eeskujuks olles. Olla Jeesuse, Rahuvürsti saadikud kõikides olukordades.
Selle kommentaari autor: APÜ