Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 25
Veel Saalomoni tarkust1Needki on Saalomoni õpetussõnad, mis Juuda kuninga Hiskija mehed on edasi andnud:
2Jumala au on asja salajas hoida, aga kuningate au on asja uurida.
3Taeva kõrgus, maa sügavus ja kuningate süda on uurimatud.
4Eralda räbu hõbedast, siis tuleb sellest riist hõbesepa käes!
5Eemalda õel kuninga eest, siis kinnitub ta aujärg õigluses!
6Ära tee ennast tähtsaks kuninga ees ja ära asu suurte kohale,
7sest on parem, kui sulle öeldakse: "Tule siia üles!", kui et sind alandatakse ülema ees, keda su silmad on näinud.
8Ära mine kiiresti kohtu ette, sest mis sa siis viimaks teed, kui su ligimene sind häbistab?
9Lahenda oma riiuasi ligimesega, aga teise saladust ära ilmuta,
10et kuulja sind ei laimaks ja sulle ei jääks halba kuulsust!
11Õigel ajal räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail.
12Otsekui kuldrõngas või kuldehe on tark noomija kuuljale kõrvale.
13Otsekui lume külmus lõikusajal on ustav käskjalg oma läkitajale: ta jahutab oma isanda hinge.
14Otsekui pilved ja tuul, mis ei too vihma, on mees, kes kiitleb annist, mis on ainult pettus.
15Kannatlikkusega saab veenda valitsejat ja mahe keel murrab luud.
16Kui sa leiad mett, siis söö mõõdukalt, et sa sellest ei küllastuks ja seda välja ei oksendaks!
17Astugu su jalg harva su sõbra kotta, et ta sinust ei tüdineks ega hakkaks sind vihkama!
18Mees, kes valet tunnistab oma ligimese vastu, on otsekui vasar, mõõk ja terav nool.
19Otsekui haige hammas või lonkav jalg on usaldus kelmi vastu hädaajal.
20Otsekui kisuks külmal päeval kuue seljast, või nagu äädikas leelise peale, on laulude laulmine kurvale südamele.
21Kui su vihamehel on nälg, anna temale leiba süüa, ja kui tal on janu, anna temale vett juua,
22sest nõnda sa kogud tuliseid süsi tema pea peale ja Issand tasub sinule selle eest!
23Põhjatuul sünnitab saju ja salalik keel vihaseid nägusid.
24Parem on elada katusenurgas kui riiaka naisega ühises kojas.
25Otsekui külm vesi väsinud hingele on hea sõnum kaugelt maalt.
26Otsekui sogaseks tehtud allikas või rikutud kaev on õela ees vankuv õige.
27Palju mett süüa ei ole hea ega ole auväärne otsida oma au.
28Otsekui mahakistud linn, millel pole müüri, on mees, kes ei talitse oma meelt.
“...me omandame elu õppetunnid pigem kiire taibu kui õpetusliku jutlusekõmina läbi,” kirjutab Derek Kidner pealtnäha juhusliku õpetussõnade komplekti kohta alates 10:1- 22:16, ja nüüd siis ka peatükkides 25-29. Ma loodan, et aegajalt toovad need salmid meie näole ka naeratuse - võibolla küll kurva naeratuse -kui vaatleme seda otse elust enesest võetud pildirida: taktitundetu trubaduur (s 20), kes ei ole õppinud “nutma nutjatega” (Rm 12:15); innukas naaber, kes ei taipa piiri pidada (17); tagasihoidlik külaline, keda Jeesus ise esile tõstis (s 6,7 ja Lk 14:7-11).
Mõtiskledes palves nonde visandite üle, võiksime ausalt ja kogu kujutlusvõimet appi võttes küsida: kus olen mina neis piltides, selles tekstis? Kas too taktitundetu laulumees olen ka mina? Kas olen mõistnud kui väärtuslik on lihtsalt olla kannataja kõrval, või ei suuda ma end ikkagi ohjeldada ja pean alati midagi positiivset välja ütlema?
Nende paljude õpetussõnade taga aga on üleskutse moraalsele julgusele. Eks me kõik koge tõmmet kommenteerida või suisa kaevelda oma “naabri” pärast (on see kolleeg, koguduseliige, pereliige vm), selle asemel, et otsida võimalust kibedad asjad näost näkku selgeks rääkida (s 9) - ning alati meelespidades Jeesuse kõrgeid standardeid (Mt 7:1-5).
Ja millist julgust vajab mõlemalt poolelt nii “targa noomimise” pakkumine kui ka valmisolke kuulata ja see vastu võtta (s 12). Võibolla meenuvad meile sõprussuhted mis purunesid just sellepärast, et tõe kuulmine osutus liiga valusaks. On ju tõeline ustav ja aus suhtlemine kohati sama harv kui augustikuine lumi (s 13).
Õpetussõnade “jutlusekõminas” käsitletakse naiste teemat päris sageli ( s 24, 19:13, 21:9, 19; 27:15, 16) - ja see annab tunnistust kirjutaja valdavalt maskuliinsest perspektiivist. Teised, kõiki hõlmavad ning tülikas olemise vastu kõnelevad salmid taastavad veidi seda tasakaalu. Ellen Davis tsiteeris kord ühe eaka naise 65 aasta jooksul omandatud abielutarkust: “Me saime üsna kiiresti aru, et kõige tähtsam ei ole see, kellel on õigus.”
Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth