Loe läbi alltoodud kirjakoht: Habakuk 1:1-17
Prohvet kaebab vägivalla pärast1Prohvet Habakuki nähtud ennustus:
2"Kui kaua, Issand, pean ma appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid?
3Miks sa lased mind näha nurjatust ja vaatad ise seda õnnetust pealt? Hävitus ja vägivald on mu ees - on tulnud riid ja tõusnud tüli.
4Seepärast on Seadus jõuetu ja õigus ei tule iial esile. Sest õel piirab õiget - nõnda tekib väänatud õigus.Kaldealased karistajateks5Vaadake ringi paganate seas ja pange tähele, imestage ja hämmastuge! Sest teie päevil tehakse tegu, mida te ei usuks, kui sellest jutustataks.
6Sest vaata, ma lasen tõusta kaldealased, kibeda ja tormaka rahva, kes käib maa laiuti läbi, et vallutada eluasemeid, mis pole tema omad.
7Ta on kardetav ja julm, temast enesest tuleb ta õigus ja vägi.
8Tema hobused on kiiremad kui pantrid, metsikumad kui hundid õhtul. Tema ratsud trambivad - kaugelt tulevad ta ratsanikud, lendavad nagu saagile sööstvad kotkad.
9Kõik nad tulevad tegema vägivalda; nende näod vaatavad otse ette ja nad koguvad vange nagu liiva.
10Nad pilkavad kuningaid ja aukandjad on neile naerualuseks. Nad naeravad iga kindlust, kuhjavad kokku mulda ja vallutavad selle.
11Siis nad tormavad kui tuul ja tõttavad edasi. Nad teevad omaenese jõu enestele jumalaks.Prohvet tõreleb Issandaga12Eks ole sina, Issand, muistsest ajast mu püha Jumal? Ära lase meil surra! Issand! Sina oled nad pannud meie üle kohut mõistma, sina, kalju, oled määranud nad meile nuhtlejaiks.
13Sinu silmad on liiga puhtad selleks, et näha kurja, ja sina ei või vaadata õnnetust. Mispärast sa vaatad uskmatute peale, vaikid, kui õel neelab selle, kes on temast õigem,
14teed inimesed mere kalade sarnaseks, otsekui roomajaiks, kellel pole valitsejat?
15Need kõik tõmbavad nad õngega üles, veavad oma noota ja koguvad võrku; seepärast nad rõõmustavad ja hõiskavad.
16Seepärast ohverdavad nad oma noodale ja suitsutavad võrgule, sest nende abil on nende saak rasvane ja roog rammus.
17Kas nad võivad nõnda lõpmatult tühjendada oma noota, rahvaid armuta tappes?
Habakuki probleem on igivana. Sama probleem on ka Iiobi raamatus ja psalmis 73. Miks võidutseb kurjus maailmas, mis on püha ja õiglase Jumala kontrolli all?
Habakuki maailmas, mis oli täis rõhumist ja vägivalda, oli seadus jõuetu, et kaitsta süütuid ja karistada süüdlasi. Ka meil võib kergesti tekkida sama küsimus. Saab tõmmata palju paralleele tänase ja Habakuki maailma vahel, ja kui oleme tundlikud, võib see meile tõsist muret valmistada.
Püüdes leida lahendust, võime rahulduda lihtsate selgitustega - leiame mingi patuoina, mille saame deemonlikuks kuulutada. Nii saame natukeseksi plindrist välja. Vastus, mille Habakuk saab Jumalalt, illustreerib aga probleemi keerukust. Habakuk pole veel tõelist häda näinudki! Halvim alles tuleb. Babüloonlased, kes on tuntud oma julmuse poolest, on veel tulemata. Habakuk viib oma probleemi Jumala ette, käitudes seega küpsemalt, kui arvatavasti paljud meist oleks teinud, kuid küsimärk suureneb veelgi. Ühelt poolt on babüloonlased Jumala vastus ja Habakuk saab selle üle rõõmustada. Kuid kas ei tundu, et Jumal nagu õigustaks sellega veel suuremat kurja? Kuidas saab lõputu puhtuse Jumal seda taluda (s 13)? Ta ju pole niimoodi oma iseloomule truu? Küsimus jäetakse õhku rippuma, vastus lükatakse teise päeva. Kui sarnane on see meie enda kogemusele Jumalast!
See peatükk palub meil ümber hinnata oma vaade maailmale. Kes võiks olla võrdkuju neile halastamatutele, jumalatutele, vägivaldsetele babüloonlastele? Võib-olla on Al Qaeda näiteks Jumala märguanne Lääne maailmale? Liiga lihtne? Võib-olla. Kuid kas julgeme üldse seda küsimust tõstatada?
Selle kommentaari autor: John Grayston