Preestrid ja kirjatundjad olid Jeesuse poolt lõksu püütud - ühelt poolt pressisid neid nende tegelikud mõtted ja kavatsused, teisalt aga rahva toetus Jeesusele. Nad ei julge rahvast üles ärritada ning nii seavad nad omakorda Jeesusele lõksu. Variseird ja heroodese mehed (roomlastega koostööd tegev grupp) lähenevad Jeesusele nüüd koos. On väga vähe neid, kellele meeldib makse maksta, veel vähem aga neid kes tahavad neid maksta võõrale võimule. Rooma mündid olid peamised käibevahendid - kuigi mõned variserid keeldusid neid puutumast -need olid roojased! Teenaril, mis Jeesusele toodi, oli keiser Tibeeriuse kujutis ning sõnad, mis kuulutasid ka kõrgeimaks ülempreestriks ja jumalikuiks Augustuse pojaks. Sellest oli küll, et ärritada isegi leiget patriooti, saati siis sõnakuulelikku juuti! Variseride küsimus vajutas inimlikule vastumeelsusele maksude suhtes, kuid veel rohkem rõhus see natsionalismile ning juutide vastuseisule neid rõhuva ülemvõimu suhtes.
Kõige enam aga oli see küsimus lojaalsusest Iisraeli Jumalale.
See oli Jumal ise, kes oli keelanud igasuguste kujutiste kummardamise ning lubanud Iisraelile, et neil saab alati olema troonil Taaveti soost järglane. Seesama Jumal oli keelanud ebajumalakummardamise - ning too teenar kätkes eneses kõige selle vastu astumist.
Esitatud väljakutse taga nägi Jeessus aga tegelikku põhjust:silmakirjalikkust ( s15). Oma vastuseisus ühinedes näitasid nii variserid kui heroodese mehed, et keisri õigused neid tegelikult ei huvitanud; pigem üritasid nad kaitsta end Jeesuse sõnade vastu mis tabasid nende elusid ja rahva saatust.
Tänapäeval oleme sageli silmitsi väga komplekssete teemadega milles riigi ja kiriku huvid või isiklik vabadusepüüe ja kristlikud kohustused on segiläbi põimunud: abordid, looteuuringud, jätkusuutlikkus, kaubanduskokkulepped, säjalise jõu kasutamine jne. Neil hetkedel peame kindlaks tegema et “liiga komplekssed” argumendid ei hakka toimima vabandusena mis võimaldab kõrvale libiseda Kristuse valitsemise alt Issandana üle terve meie elu.