Tänane tekst on täis viiteid Vanale Testamendile ja apokriivadele ning see teeb nende mõistmise paljudele meist raskeks. “...lugeja mõtlegu sellele.... ”(s 14) kõlab hästi neile, kes on tuttavad Taanieli ja 1Makkabeide raamatutega! On teada, et 167 aastal enne Kristust ründas Seleukiidide kuningas Antiookius Epifanes Jeruusalemma püstitades templisse “hävituse koletise” (Tn 11:31) ning kui roomlased aastal 70 templi hävitasid, täitusid Taanieli prohvetlikud sõnad.
Ilmselt just sellele viitavad Jeesuse sõnad s 14-23. Samas järgnev “neil päevil” ( s 24-27) vaatab hoopis kaugemale - Jeesuse teise tulemise aega. On võimalik, et salm 26 viitab Jeesuse “tulemisele” mitte maa peal vaid oma Isa juurde aukirkusesse (nagu Taanieli 7:13,14 - viitab).
Üleskutse valvel olla iseenese suhtes, mis esimesena ilmub salmis 9, on keskne terves tekstis. Tõelise prohveti kinnitus on tema tegude nimekiri. Kui Jeruusalemma tempel 70.a pKr hävitati siis oli see ühtlasi kinnitus ka Jeesuse neile sõnadele, mida ta ütles lõpuaegade kohta.
Küllalt sageli on prohveteeringu eesmärk muuta inimeste suhtumist. Esimeste jüngrite jaoks tähendas see asjaolu, et vaatamata lähtulevikus saabuvale rõhumisele peale ristilöömist, ning hiljem ka templi hävitamisele- saab Jeesus olema ikkagi see Ainus, kelle käes on alati asjade tegelik kontroll. See tähendas ka, et Jeesuse surm, selle asemel et purustada täielikult jüngrite lootused, avab tee hoopis palju kirkamasse tulevikku millega ühinevad tulevased jüngrid kõikidest maailma paikadest.
Kui lubame apokalüptilistel prohveteeringutel end hirmutada - siis oleme Jeesuse sõnu valesti mõistnud. Pigem peaksime suhtuma tõsiselt sellesse, mida need ütlevad kurjuse ja tulevase kohtu reaalsuse kohta, ning elama kartmatult suunates oma pilgud tulevikku.