Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ef 3:1-13
Apostlist kui Jumala armu teenrist1Seetõttu mina, Paulus, olen Kristuse Jeesuse vang teie, paganate heaks.
2Jah, küllap te olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis minu kätte on antud teie heaks!
3Jumal on mulle ilmutuse kaudu teatanud saladuse, nagu ma eespool lühidalt kirjutasin.
4Seda lugedes te võite mõista minu arusaamist Kristuse saladustest,
5mida muistsete põlvede aegu ei antud teada inimlastele nii, nagu see nüüd on ilmutatud tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimus:
6et paganadki on tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja kaasosalised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu.
7Selle evangeeliumi teenriks olen ma saanud Jumala armu kingituse kohaselt, mis mulle on antud tema väe toimel.
8Minule, kõige vähemale kõigi pühade seast, on antud see arm: kuulutada paganate seas evangeeliumi Kristuse äraarvamatust rikkusest
9ja valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud.
10Nii saab nüüd Jumala mitmekülgne tarkus teatavaks koguduse kaudu taevastele valitsustele ja meelevaldadele
11ajastute ettemääramise järgi, mille ta on teinud teoks meie Issandas Kristuses Jeesuses,
12kelle sees usu läbi temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale.
13Seetõttu ma kutsun teid üles mitte loobuma, kui mind ahistatakse teie pärast - see on teie kirkus.
Paulus, oma põlvkonna juhtivaid varisere, oli juutide pool sedavõrd hinnatud, et ta saadeti ülempreestri isikliku volitusega Jeruusalemma taga kiusama neid naatsaretlasi, kes uskusid, et Jeesus on Messias. Pauluse teekond lõppes planeeritust teistmoodi, kuid see mis juhtus, ei muutnud tema juuri ega haridust: oma olemuselt oli ta läbinisti juut. Seepärast on erakordne, et ta mitte ainult ei pöördunud ristiusku, vaid sai selle usu peamiseks saadikuks paganate keskel.
Ja seda püüab Paulus selgitada ka efeslastele: miks on ta nii sihikindel paganateni jõudmises selle sõnumiga ning miks on ta nii pühendunud kogudusele.
Esimesel puhul on Paulus kogenud ja mõistnud, et Jumala tõotused - Tema äravalitute pärandus, millega Paulus on tuttav olnud lapsest saadik - laienevad nüüd üle kogu pagante maailma (s 2,6). Et Paulus on nende tõotuste imelisuses ning rikkuses veendunud, mõistab ta ka selle ilmutuse jahmatamapanevat sisu ning seda, et mõistes tuleb tal ka tegutseda. Paulus kogeb Jumala kutset mitte ainult armastada paganaid, vaid ka kuulutada neile. See plaan on hingemattev, ning paganatel on õigus sellest kuulda. Ja sellepärast ei koge ta oma ülesannet mitte koormana õlgadel, vaid armu ja kingitusena, mis talle on antud (s 7,8).
Teiseks mõistab Paulus, et tolles maailmavõitvas plaanis ei ole Iisraeli rahvas - kui rass, poliitiline üksus või geograafiliselt määratletud - Jumala eesmärkide täideviija, vaid kogudus: kui etniliselt mitmekesine ja geograafiliselt hajutatud kogukond. Jumala uus perekond tõmbab ligi inimesi igast paigast, rassist, ja läbi selle ( ja eriti selles nähtava lepitatud erisuste tõttu) saab Jumala mitmekülgne tarkus ilmseks kõikidele (s 10).
Selle kommentaari autor: Gerard Kelly