Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 6:1-27
Jeeriko vallutamine1Aga Jeeriko sulges oma väravad ja jäi suletuks Iisraeli laste pärast, ükski ei pääsenud välja ega sisse.
2Siis Issand ütles Joosuale: "Vaata, ma annan su kätte Jeeriko ja selle kuninga ning võitlusvõimelised sõjamehed, vaprad mehed.
3Käige siis ümber linna, kõik sõjamehed, tehes ühe tiiru ümber linna; tee nõnda kuus päeva!
4Ja seitse preestrit kandku seitset jäärasarve laeka ees! Seitsmendal päeval aga käige seitse korda ümber linna ja preestrid puhugu sarvi!
5Ja kui sarve pikalt puhutakse, kui te kuulete sarve häält, siis tõstku kogu rahvas suurt sõjakisa; siis langeb linnamüür sealsamas ja rahvas mingu üles, igaüks otse oma kohalt!"
6Siis kutsus Joosua, Nuuni poeg, preestrid ja ütles neile: "Kandke seaduselaegast, ja seitse preestrit kandku seitset jäärasarve Issanda laeka ees!"
7Aga rahvale ta ütles: "Minge ja käige ümber linna, ja need, kes on relvastatud, käigu Issanda laeka ees!"
8Ja sündis, nagu Joosua rahvale ütles. Need seitse preestrit, kes kandsid seitset jäärasarve Issanda ees, läksid ja puhusid sarvi, ja Issanda seaduselaegas käis nende järel.
9Ja kes olid relvastatud, käisid sarvi puhuvate preestrite ees, aga laeka järel käis järelvägi, ja sarvi puhuti lakkamatult.
10Ja Joosua andis rahvale käsu, öeldes: "Ärge karjuge ja ärge tehke häält, ärgu tulgu teie suust sõnagi kuni selle päevani, millal ma teile ütlen: Karjuge! Siis karjuge!"
11Ja ta laskis Issanda laeka käia ümber linna, ühe korra ringi; siis nad tulid leeri ja jäid ööseks leeri.
12Ja Joosua tõusis hommikul vara ning preestrid tõstsid üles Issanda laeka.
13Ja need seitse preestrit, kes kandsid seitset jäärasarve Issanda laeka ees, läksid aina ja puhusid sarvi, ja kes olid relvastatud, käisid nende ees, ja Issanda laeka järel käis järelvägi, ja sarvi puhuti lakkamatult.
14Nad käisid ka teisel päeval ühe korra ümber linna ja tulid tagasi leeri; nõnda tegid nad kuus päeva.
15Aga seitsmendal päeval tõusid nad vara koiduajal ja käisid selsamal kombel seitse korda ümber linna; üksnes sel päeval käisid nad seitse korda ümber linna.
16Ja kui seitsmendal korral preestrid puhusid sarvi, ütles Joosua rahvale: "Karjuge, sest Issand annab linna teile!
17Linn ja kõik, mis selles on, tuleb hävitada Issanda auks! Ainult hoor Raahab jäägu ellu, tema ja kõik, kes on koos temaga ta kojas, sest tema peitis meie läkitatud käskjalgu!
18Aga teie ise hoiduge hävitatavast eemale, et te himustades ei võtaks midagi hävitatavast ega viiks Iisraeli leeri vande alla ega tõukaks õnnetusse!
19Kõik hõbe ja kuld, vask- ja raudriistad on aga pühitsetud Issandale ja need tulgu Issanda varanduste hulka!"
20Siis rahvas hakkas karjuma ja puhuti sarvi. Ja sündis, kui rahvas kuulis sarvehäält ja rahvas hakkas karjuma suure sõjakisaga, et müür varises oma jala pealt ja rahvas läks üles linna, igaüks otse oma kohalt, ja nad vallutasid linna.
Jumala rahva võidust üle iidseima linna Kaananimaal antakse meile mitmekülgne ja värvikas ülevaade. Jeerikot, Kaananimaa kõige esimest, näiliselt vallutamatut tõket, oli siiski võimalik haavata otsese ning läbimõeldud piiramisega. Ja nii, toimetasid iisraellased kuue päeva jooksul iga päev ustavalt ja kannatlikult kõikidele nähtaval kujul määratud usurituaali. Mis siis veel kui mitte see, ei peaks meile õpetama kannatlikkust ning vastupidavust – kui tänapäeval oleme vastakuti määratute intellektuaalsete ja vaimsete mõjudega - väljakutse mis tundub ohustavat kõike mis Jumala rahvale on olnud aluseks? Peale kuut vaevarikast päeva, esile tuues kõike seda mida Jumal juba oli teinud, tegi Iisraeli rahvas ülivõimsa hääle ja trompetihelidega teatavaks oma juubeldava ootuse. Ja järjekordne vallutamatu kindlus langes. Millised on kindlused ja barjäärid meie kogemuses – ning mida saaksime õppida Joosua taktikast?
Sellisel võiduhetkel oleks mitmed armeed jätkanud julma ja halastamatu röövimisega. Iisraellased aga sel ajahetkel, teravalt teadlikud Jumala lõppeesmärkidest, pidasid meeles nii prostituudile antud tõotust kui ka käsku sõjasaak anda Jumala käsutusse. Nad tundsid ära ning oskasid õigesti ümber käia paganliku infektsiooniga. Iisraeli pühas õpetuses ei leidnud kohta ühelegi ebajumalakummardajate õõvastavale praktikale.
Nii nagu hävitamine tule läbi, pidi ka väärtasjade kõrvalepanemine nende Jumala kummardamise tugevdamiseks olema ühtlasi õpetlik aga ka imepärane kogemus kõikidele sellest verisest lahingust osavõtjaile. Ei jäetud mingit ruumi kiitlemisele, mitte mingit osa kellelegi triumfeerimiseks.Kõiges selles sõdis Jumal ise oma rahva eest. Meie, kes tänapäeval pärineme hoopis teistsugusest kultuurist peaksime siiski oskama neidsamu printsiipe rakendada oma vaimuliku sõjapidamise strateegiates. Meie vaenlased tänapäeval ei ole enam liha ja veri, aga meil on vaja samalaadset pühendumist ning otsustavust mitte mingil juhul minna kompromissidele maailmalike väärtushinnangutega.
Selle kommentaari autor: David Blair