Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 42:1-20
Nägemus uuest templist1Siis ta viis mu välimisse õue mööda põhjapoolset teed, ja viis mu ruumidesse, mis olid vastu vabaks jäetud ala ja mis olid vastu põhjapoolset ehitist.
2Nende pikkus oli sada küünart põhjaküljes; ja laius oli viiskümmend küünart.
3Vastu seda kahtkümmend küünart, mis kuulub sisemisele õuele, ja vastu kivipõrandat, mis oli välimises õues, oli rõdu rõdu peal, kolm ülestikku.
4Ja ruumide ees oli sisemine käik, kümme küünart lai ja sada küünart pikk; ja nende uksed olid põhja poole.
5Aga ülemised ruumid olid kitsamad, sest rõdud võtsid neist rohkem ära kui ehitise alumistest ja keskmistest ruumidest.
6Sest neid oli kolm ülestikku, aga neil ei olnud sambaid, nagu need olid õuedel; seepärast olid need kitsamad kui alumised ja keskmised ruumid maast arvates.
7Ja seal oli välimine müür rööbiti ruumidega välimise õue pool, ruumide ees; selle pikkus oli viiskümmend küünart.
8Sest välimises õues olevate ruumide pikkus oli viiskümmend küünart; aga vaata, templisaali ees oli see sada küünart.
9Ja nende ruumide all oli sissekäik ida poolt, kui nende juurde tuldi välimisest õuest,
10õue müüri laiemas küljes. Ida pool, piki vabaks jäetud ala ja piki ehitist olid ruumid
11ning nende ees oli tee; need olid samasugused nagu põhja pool olevad ruumid, nii pikuti kui laiuti; ja samasugused olid kõik nende väljapääsud, seadeldised ja uksed.
12Ja samasugune, nagu olid lõunapoolsete ruumide uksed, oli see uks, mis oli tee alguses, selle müüri ees oleva idapoolse tee alguses, mida mööda sisse minnakse.
13Ja ta ütles mulle: "Põhjapoolsed ruumid ja lõunapoolsed ruumid, mis on piki vabaks jäetud ala, on pühad ruumid, kus preestrid, kes Issandale tohivad ligineda, söövad seda, mis on väga püha; sinna peavad nad paigutama väga püha: roa-, patu- ja süüohvrid; sest see paik on püha.
14Kui preestrid lähevad välja, siis ei tohi nad pühast paigast minna kohe välimisse õue, vaid nad peavad oma riided, milles nad teenistust toimetasid, jätma sinna, sest need on pühad; nad peavad teised riided selga panema, enne kui nad liginevad sellele, mis on rahva jaoks!"
15Kui ta oli lõpetanud templi sisemuse mõõtmise, siis ta viis mu välja värava suunas, mille suu oli ida poole, ja ta mõõtis ümberringi.
16Ta mõõtis mõõduridvaga idatuule poolt: viissada ritva mõõduridvaga.
17Ta pöördus ja mõõtis põhjatuule poolt: viissada ritva mõõduridvaga.
18Ta pöördus ja mõõtis lõunatuule poolt: viissada ritva mõõduridvaga.
19Ta pöördus läänetuule poole ja mõõtis: viissada ritva mõõduridvaga.
20Ta mõõtis seda nelja tuule poolt. Sellel oli ümberringi müür: pikuti viissada ja laiuti viissada; see pidi eraldama püha ja mittepüha.
Ronald Clements ütleb, et Hesekiel ““joonistab Jumalat”, selle asemel, et koostada nimekirja erinevaist jumalikest omadustest “ (Ezekiel, Westminster/John Knox, 1996)
Tänases peatükis muutub taoline piltides väljenduv teoloogia üsna nähtavaks, kui järgime Hesekielile, keda tema teejuht pühamu sisemusest taas välimisse õue juhib.
Ometi ei leia me eest suurt pilti. Selle asemel saame hoopis terve rea lähivõtteid! Preestrite hoonete kirjeldused (s 1-14) hakkavad muutuma juba tüütuks. Ometi on see meenutus, et Issand (ja ka kurat!) peidab end detailides. Detailide õige asetus ja tasakaal on võtmetähtsusega ka paljudes kirikuprogrammides.
Neil ruumidel oli kolm põhilist kasutust. Esiteks, olid need nende preetsrite eluruumid (s 13), kes rahalise tasu asemel omasid õigust süüa teatavat osa vilja ja lihaohvritest. Teiseks, kasutati osasid ruume hoidlatena, milles ohvreid hoiti enne, kui need Jumala ees ohverdati ning preestrite poolt lõpetati (s 13). Viimaks vajati neid ruume ka preestrite riietumisruumidena, sest neil oli kohustus oma pühitsetud riided vahetada tavariiete vastu enne, kui nad tohtisid taas välismaailma minna (s 14). Need ruumid võimaldasid preestritel hoida oma rituaalset pühadust argiasjadega kaasneva saastamise eest. Samalaadne joo tõmmati templi ning maailma vahele ka õue piirava välismüüri abil (s 20).
Jeesus ütles, et tema Isa majas on palju eluasemeid ( Jh 14:2), ja et Ta on läinud eele, meile sinna aset valmistama, olles meid enne kuulutanud juba Jumala majaliste hulka kuuluvaiks (Hb3:6). Ometi nõuab ka tema meilt pühendumist moraalsele puhtusele ning pühitsusele - ja see on palju suurem nõudmine, kui Vanas Testamendis nõutud rituaalne pühitsus. Rituaalne pühitsus on piltlik, disainitud peegeldamaks moraalset pühadust (Js 1:10-17). Ilma moraalse pühaduse ja pühitsuseta, ei saa keegi Jumalat näha (Hb 12:14). Just sel põhjusel, et meile on esitatud kutse saada pühaks, peab piltides esitatud teoloogia muutuma meie praktiliseks eluks!
Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald