Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 3:1-12
Õpi Jumalat tundma!1Mu poeg, ära unusta mu õpetust, vaid su süda hoidku alal mu käsud,
2sest need lisavad sulle pikka iga, eluaastaid ja rahu!
3Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha! Seo need enesele ümber kaela, kirjuta need oma südamelauale,
4siis sa leiad armu ja heakskiitu Jumala ja inimeste silmis!
5Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!
6Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!
7Ära ole iseenese silmis tark! Karda Issandat ja tagane kurjast!
8See on su ihule terviseks ja luudele-liikmetele kosutuseks.
9Austa Issandat oma varandusega ja uudseviljaga kõigest oma saagist,
10siis su aidad täituvad küllusega ja veiniaamid ajavad üle!
11Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine,
12sest keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab!
Jumal tahab sind õnnistada (s 13,18). See on selgemast selgem, kui loeme tänasest kirjakohast, kuidas isa juhib oma poega tarkuse teele. Mõnes mõttes on täiesti ennustatav, et saame tervikliku ja suurepärase elu, kui elame seda kooskõlas Jumala eesmärgiga maailma jaoks. Siin on soovitatud omandada suhtumised, mis on omased Vaimu viljadele: südame kuulekus (s 1), armastus ja ustavus (s 3), usaldus (s 5), alandlikkus (s 7), suuremeelsus (s 9) ja sihikindlus (s 11). Tarkus avaldab ennast ennekõike Kristuse-sarnases iseloomus. Robert Murray M'Cheyne Dundee püüdis kinni niisuguse mõtte, kui kirjutas oma kaastöölistele: "Kui Jumal õnnistab meid Jeesuse-sarnasusega on see enam kui kõik suured annid. (1)
See lõik on võrreldav salmidega 5Ms 6:6-9, mis rõhutavad, et Jumala soovi taga meid õnnistada on Tema pühalik armastus. Nagu 5Ms ütleb, on meie konkreetsed õnnistusesoovid tohutud: pikk elu, rikkus, Jumala ja teiste inimeste soosing, tervis ja töövõime. Kas elu tarkuse järgi saab tõesti need õnnistused esile kutsuda? Vastukaaluks liiga lihtsatele järeldustele, meenuvad mõned näited kaaskristlaste kohta. Ka ülejäänud Piibel on piisavalt realistlik, et me ei hakkaks ette kujutama, et reeglile ei ole erandid. (2) Kuid Jumala valik on õnnistada oma rahvast. Ta bvarustab meid külluslikult kõigega, mida vajame (3), ta austada meie tööd (4), ta kutsub meid üles mitte muretsema, sest ta annab meile kõik, mida vajame. (5) Isegi distsipliini eesmärk on tuua esile veelgi rohkem õnnistusi (s 11,12). Goldingay (6) väidab, et see pole teoloogiline dogma, vaid kogemus ja usk, et meie vanemaks saades pööratakse ümber ka kõik erandid ja ilmne ebaõiglus.
See on meie õigus otsida ja nautida Jumala õnnistusi. Ta tahab, et naudime Teda ja elu, mis Ta on meile andnud.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate