Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 12:1-18
Nägemus naisest ja lohest1Suur tunnustäht sai nähtavaks taevas: naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas.
2Ja ta oli lapseootel ning kisendas tuhudes ja piinles sünnitusvaludes.
3Taevas sai nähtavaks teine tunnustäht, ennäe: suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning ta peadel seitse peaehet.
4Ta saba pühkis ära kolmandiku taevatähti ning viskas need maa peale. Ja lohe seisatas naise ees, kes oli sünnitamas, et niipea kui ta on sünnitanud, süüa ära ta laps.
5Ja naine tõi ilmale poeglapse, kes karjasena hoiab raudsauaga kõiki paganaid. See laps haarati Jumala ja ta trooni juurde.
6Ja naine põgenes kõrbe, kus tal oli ase, mille Jumal oli valmistanud, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend päeva.
7Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid sõdima lohega, ning lohe sõdis ja tema inglid.
8Lohe ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile aset taevas.
9Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad - ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga.
10Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat:
"Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl.
11Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani.
12Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks."
13Kui lohe nägi, et ta oli heidetud maa peale, siis ta kiusas taga naist, kes oli toonud ilmale poeglapse.
14Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbesse paika, kus teda toidetakse üks aeg ja kaks aega ja pool aega, eemal mao palge eest.
15Ja madu purskas oma suust naisele järele vett otsekui jõe, et teda jõevooluga ära uhtuda.
16Maa aitas naist, avades oma suu ning neelates ära jõe, mille lohe purskas välja oma suust.
17Ja lohe vihastas naise peale ja läks sõdima nendega, kes olid jäänud üle naise soost, kes hoiavad tallel Jumala käske ning kellel on Jeesuse tunnistus.
18Ja ta jäi seisma mere liivale.
See on erakordne, tähendusrikastest kihtidest tulvil pilt. Selle kolm peategelast on naine, tema laps ja lohe. Lohe identifitseeritakse kui saatan, ning inimeselaps on Jeesus. Naine aga esindab Jumala rahvast: Iisraeli, kes on läbi põlvkondade tallel hoidnud tõotust, ning kogudust selle järel.
Tänases peatükis viiakse meid “lava taha” ning kuigi laval võivad uhkelt ringi kõndida keisrid ja valitsejad, on see ainult kate maskeerimaks neid jõude, kes seisavad vastu Jumalale ning on kontrollitud kuradi poolt. Tõotuse laps päästetakse. Võib öelda, et salmid 1-4 kirjeldavad vanatestamentlikku aega, salm 5 aga Kristust, ning salm 6 sajandeid peale teda.
Stseen muutub, ning nüüd näidatakse meile sama perioodi, kuid taevas toimuva lahingu kirjeldusena. Tekstis on viide saatana ja tema inglite algsele langemisele, kui nad himustasid Jumala rolli. Teises ajastus aga kirjeldab sama pilt Kristuse otsustavaks saanud võitu ristil, mis ilmnes Tema ülestõusmises ning on ühtlasi kohtuotsus taevase lahingu lõpptulemusele. Lõpptulemus ise on väljaool kahtlust. See aga ei tähenda, et tee selleni oleks kerge - kaugel sellest! Teadmine oma lüüasaamisest muudab kuradi veelgi ohtlikumaks, sest nüüd on ta valmis riskeerima kõigega, et oma himus hävitada ning hukutada maksimaalselt.
Kogudust kirjeldatakse siin pigem Kristuse emana kui pruudina, sest selles pildis on see kogukond mille keskelt Kristus leitakse. Teadmine, et kurat on võidetud lisab julgust neile, kes on end pühendanud maailma evangeliseerimisele. Kui erakordne on see, et nõrk kogudus, koos oma vastuolude ja ebakõladega, lõpetab ikkagi võitja poolel!
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair