Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 6:1-19
Hoiatus laiskuse ja valelikkuse eest 1 Mu poeg, kui oled hakanud käendajaks oma ligimesele, kui oled löönud kätt võõra heaks, 2 kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, oma suu sõnade pärast kinni püütud, 3 siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda, sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse: mine, alanda ennast ja anu oma ligimest! 4 Ära anna und oma silmadele ega suikumist laugudele! 5 Päästa end gasellina lõksu eest või otsekui lind püüdja käest! 6 Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks! 7 Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat, 8 valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse. 9 Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest? 10 Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega, 11 siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees. 12 Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus, 13 pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega, 14 tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu. 15 Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole. 16 Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad: 17 ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd, 18 süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole, 19 valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.
Selles peatükis olevate nõuannete ja hoiatuste keskel on üks väga parktiline soovitus. Samas on ka oluline silmas pidada laiemat konteksti, et ei tekiks vääritimõistmist või -tõlgendamist.
Hoiatus mitte võtta enesele kaela võlgu, mida ei suudeta teenindada on ilmselgelt mõistlik soovitus (s 1-5), kuid see on hoiatus rumaluse vastu, mitte argument, mis keelaks helduse ohvritoomisel või vaeste eest hoolitsemisel. Piibel on täis üleskutseid olla heldekäelised nende suhtes kes on hädas (5Ms 15:7-11; Jk 2:1-17), ning selle hoiak võlgade suhtes ilmutab kaastunnet nende vastu, kes ägavad võlakoormate all.
Kas aga laisk mees, kes ignoreerib mõistliku majandamise põhimõtteid (s 8) jääb kimpu vaesusega (s 9-11)? Arvatavasti küll, kuigi mitte otsekohe, nagu paljud rikkad ja laisad pärijad võivad kinnitada. Nii on antud hoiatus asjakohane, selline, mille mõistlik lapsevanem edastab oma lastele. Aga mitte kuidagi ei saa selle lõigu põhjal järeldada, et Piibli põhiseisukoht vaesuse suhtes on, et see on vaeste eneste sooritatud patu tagajärg!
Oleks traagiline kui selline suhtumine hakkaks mõjutama meie arusaamist Jeesuse läkituskäsust ning vähendaks meie pühendumust teha oma osa õigluse ning kaastunde leevenadmisel (Mt 23:23). Just Piibel rõhutab ikka ja jälle, et vaesed on enamasti rõhumise ning ekspluateerimise ohvrid ( Ii 24:1–12; Ps 10).
Vägivald, pettus, korruptsioon, ülbus, erimeelsuste ülesõhutamine ning innukus kurja tegemisel (s 12-19) on kõik põhjustanud kirjeldamatut häda minevikus, teevad seda ka olevikus ja tulevikus. 11.salmi kindlust aga ei jaga psalmide autor, kes ägab selle pärast, et ülbed ja kurjad, kes jätkavad rikkuste kokkuajamist, saavad ikkagi haavamatutena maitsta head ja muretut põlve ( Ps 73:2,12). Ometi antakse meile ka tõotus, et viimselt seatakse õiglus taas jalule, sest Jumal vihkab kurja (s 16) ning Tema olemuse ja kavatsuste keskmes on õigluse kehtestamine (Js 30:18; 51:4-5).
Selle kommentaari autor: Steve Bradbury