Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 7:1-27
Võrgutuse kurvad tagajärjed 1 Mu poeg, hoia mu sõnu ja pane mu käsud enesele tallele! 2 Pea mu käske, et sa jääksid elama, hoia mu õpetust kui oma silmatera! 3 Seo need enesele sõrmede ümber, kirjuta need oma südamelauale! 4 Ütle tarkusele: „Sa oled mu õde!” ja hüüa arukust sugulaseks, 5 et see hoiaks sind võõra naise eest, võõramaa naise eest, kes räägib libedaid sõnu. 6 Sest oma koja aknast, aknaavast ma vaatasin 7 ja nägin kogenematute seas, märkasin poiste hulgas arutut noormeest: 8 ta käis mööda tänavat kuni selle nurgani ja sammus siis naise koja poole, 9 videvikus, kui päev jõudis õhtule, südaööl ja pimedas. 10 Ja vaata, naine tuli temale vastu, hooraehtes ja kavala südamega. 11 Ta oli rahutu ja isemeelne, ta jalad ei püsinud kodus: 12 mõnikord oli ta tänaval, mõnikord turgudel, ja ta varitses iga nurga juures. 13 Ta haaras temast kinni, suudles teda ja ütles temale häbitu näoga: 14 „Ma pidin viima tänuohvreid ja ma tasusin täna oma tõotused. 15 Seepärast ma tulin välja sulle vastu, sind otsima, ja ma leidsin su. 16 Ma katsin oma voodi vaipadega, kirju Egiptuse lõuendiga. 17 Ma riputasin voodisse mürri, aaloed ja kaneeli. 18 Tule, joobume kallistustest hommikuni, tundkem rõõmu armastusest! 19 Sest mu mees ei ole kodus, ta läks pikale teekonnale. 20 Ta võttis rahakukru kaasa, ta tuleb koju alles täiskuu ajaks.” 21 Ta võrgutas teda paljude meelitussõnadega, ahvatles oma libedate huultega. 22 Äkitselt läks mees temale järele, nagu härg, keda viiakse tappa, otsekui jalarauad meeletu karistuseks, 23 nagu lind, kes tõttab võrku ega tea, et see maksab tema hinge, kuni nool lõhestab ta maksa. 24 Ja nüüd, pojad, kuulge mind, ja pange tähele mu suu sõnu! 25 Ärgu pöördugu su süda tema teedele, ära eksi tema radadele! 26 Sest palju on mahalööduid, keda tema on viinud langusele, rohkesti on neid, keda tema on tapnud. 27 Tema koda on põrgutee - see viib alla surma kambritesse.
Taas hoiatatakse meid truudusetuse hirmsate tagajärgede eest. Üleskutse kuulda võtta täie tõsidusega pakutavat nõuannet, on veenev ning tungiv, sest tegu on elu ja surmaga. (s 2; 27). Nende käskude kaalukus ning kiusatuste lumm ja võrgutav iseloom tähendavad ka, et pelgast teadmisest nende kohta, ei ole lootustki abi leida. Pigem tuleb need käsud sügavalt omandada ning väärtused, mida nad esindavad, peavad muutuma meie olemuse osaks (s 1-4). Kui seda teha ei suudeta, toob see kaasa käsumeelse, kohutmõistva, silmakirjaliku ning viimselt hävitava religioossuse - mida Jeesus variseride juures hukka mõistis.
Kuigi antud nõuanded on taas “isalt pojale” vormis (vrdl Õp 5; 6:20-35), tuleb lugejal olla ettevaatlik, et öeldut mitte valesti mõista - hakates toetama mugavat, kuid kahjulikult mõjuvat, meessookeskset vaadet, mis järjekindlalt ning vääralt näeb abielurikkumises süüd vaid naistel. Selle vaate kohaselt nähakse meestes abituid ohvreid, kellel puudub igasugne võime vastu panna võrgutava naisterahva sõnadele ning välimusele. Jah, selle peatüki naine oskas võrgutamise kunsti hästi. Samas aga otsis rumal noormees aktiivselt just taolisi pakkumisi, asetades end täie teadlikkusega kiusatuse keskkonda. Naise seltskonna otsimine, oli noormehe initstiatiiv. Tema “tänaval käimine” (s 8) oli teadlik valik, ning “naise koja poole sammumine” pole kuidagi kirjeldatav sihitu hulkumisena, mis pahaaimamatu võrku viis. Mees oli vägagi valmis kuulama naise “armastuse keelt”, hoolimata selle äärmisest paroodiast.
Viimane nõuanne (s 24,25) meenutab meile taas, et abielurikkumine on harva, kui üldse, äkilise impulsi tagajärg. Pigem eeldab see kindlaid tingimusi: avatust teo võimalikkuse suhtes, selle konkreetse teo tõsiduse tunnistamisest keeldumist, ning vabatahtlikku minekut otse keskkonda, mis teeb võimalikuks ka tegutsemise.
Selle kommentaari autor: Steve Bradbury