Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 106
Issanda heldus ja Iisraeli süü1Halleluuja! Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
2Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike tema kiitust?
3Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.
4Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga,
5et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!
6Me oleme pattu teinud nagu meie esiisad, me oleme teinud paha ja olnud õelad.
7Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest ega pidanud meeles su suurt heldust, vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere ääres.
8Aga tema päästis nad oma nime pärast, et ilmutada oma vägevust.
9Ta sõitles Kõrkjamerd ja see sai kuivaks, ja ta talutas nad ürgvetest läbi otsekui kõrbet mööda.
10Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest.
11Veed matsid nende rõhujad, ei jäänud neist üle ühtainustki.
12Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust.
13Kuid varsti nad unustasid tema teod ega jäänud ootama tema nõuandmist.
14Suur himu süttis neil kõrbes ja nad kiusasid Jumalat tühjal maal.
15Siis andis tema neile, mida nad palusid, aga läkitas tõve nende sekka.
16Ja nad kadestasid leeris Moosest ja Aaronit, Issanda pühitsetut.
17Aga maa avanes ja neelas Daatani ja mattis kinni Abirami jõugu.
18Ja tuli loitis nende jõugus, leek lõõmas õelate kallal.
19Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres ning kummardasid valatud kuju.
20Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
21Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
22imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
23Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
24Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.
25Siis nad nurisesid oma telkides ega tahtnud kuulda Issanda häält.
26Aga tema tõstis oma käe nende vastu, et neid hukutada kõrbes,
27ja et nende seeme langeks paganarahvaste sekka ning neid pillutataks mööda maid.
28Siis nad astusid liitu Baal-Peoriga ja sõid surnute ohvreid
29ja ärritasid teda oma tegudega, ja nii tungis taud nende kallale.
30Siis Piinehas astus esile ja pidas kohut, ja taudile pandi piir.
31Ja see arvati temale õiguseks põlvest põlve, igavesti.
32Nad vihastasid teda Meriba vee ääres, nõnda et Mooseski sai kannatada nende pärast.
33Sest nad tegid ta meele väga kibedaks, nõnda et ta huultele tulid mõtlemata sõnad.
34Nad ei hävitanud rahvaid, keda Issand oli neid käskinud hävitada,
35vaid nad segasid endid paganarahvastega ning õppisid nende tegusid.
36Nad teenisid nende ebajumalaid ja need said neile püüniseks.
37Nad ohverdasid oma poegi ja tütreid kurjadele vaimudele
38ja valasid süüta verd, oma poegade ja tütarde verd, mida nad ohverdasid Kaanani ebajumalaile. Ja maa reostati veresüüga.
39Ja nad rüvetusid oma tegudest ning hoorasid oma eluviisidega.
40Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu ja tema pärisosa sai jäledaks tema meelest;
41ja tema andis nad paganarahvaste kätte ning nende vihamehed valitsesid nende üle.
42Ja nende vaenlased rõhusid neid ning nad alandati nende käe alla.
43Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu.
44Aga ta vaatas nende kitsikusele, ja kui ta kuulis nende halisemist,
45siis ta meenutas oma lepingut nendega ja ta kahetses oma suurt heldust mööda
46ning laskis neid leida halastust nende kõikide ees, kes nad olid vangi viinud.
47Päästa meid, Issand, meie Jumal! Ja kogu meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja kiidelda sinu kiitmisega!
48Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kõik rahvas öelgu: „Aamen! Halleluuja!”
On hirmutav, kui lihtne võib mõnikord olla lubaduste andmine ilma, et oleks tõsist kavatsust neid pidada ning näha siis kuidas need arigelu kiires sulavad, kui meie algne innukus kaob. Ausus ja järjekindlus teha seda, mida oleme lubanud libiseb aegajalt käest meil kõikidel.
Tänane psalm näitab väga ilmekalt, kuidas Jumala rahvas läbib otsekui lõppematut lubaduste andmise tsüklit Jumalale, kus tõotusele järgneb alati kangekaelne sõltumatuse püüd ning tänamatus; ning kuidas siis see rahvas satub hätta ja kisendab pääste järele ning Jumal tuleb ja päästab nad taas. Psalm on oma pikkuselt, poeesia stiililt ning teemadelt sarnane 105. psalmiga, kuid on eelolevale psalmile tumedaks järjeks.
Jumala päästetegudele keskenduva jutustuse asemel laotub meie ette pattude ning jätkuva meeleparandusmotiivide litaania. Jumala kiitmine võrsub siin Tema kannatlikkuse ning ustavuse näegemisest, vaatamata rahva korduvale mässamisele. Neid illustratsioone leiame rohkelt 2. ja 3. Moosese raamatust, kus korduvad sarnased kirjeldused kõrberännakust ning viimaks Paabeli vangipõlvest.
Jumala erakordne headus ja kannatlikkus tuleb neis jutustustes selgelt esile, kuid tänane psalm räägib kõige rohkem siiski inimestest. Salmis 2 küsitakse, kes üldse võiks ehtsalt ja siiralt Jumalat kiita? Vastused leiame järgnevaist salmidest - need, kelle eluviisi iseloomustab järjepidev õigluse ning õigete tegude otsimine (Jr 9:24). Mooses (s 23), Aaron (s 16) ja Piinehas (s 30,31) on toodud eeskujudeks sellistest inimestest, kes püüdsid teha seda mis on õige ka äärmiselt suurte raskustega silmitsi olles.
Jumalale on tundeharjal suhteliselt lihtne lubadusi anda või arvata, et kui nimetame end kristlasteks, siis sellest piisabki. Ometi vajavad meie sõnad eluviisis kajastuvat kinnitust, kust paistab välja kogu südamega pühendumine ning selliste valikute ja tegude tegemine, mis on kooskõlas kõigega mida ütleme end uskuvat, ükskõik kui raske see meile ka poleks.
Selle kommentaari autor: APÜ