Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 7:1-11
Abielust ja vallaspõlvest1Nüüd selle kohta, millest te kirjutasite: „On hea, kui mees ei puutuks naist.”
2Aga igasuguse kõlvatuse vastu olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees.
3Mees täitku oma kohustust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu.
4Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid tema mehel, ja samuti ei ole mehel meelevalda oma ihu üle, vaid tema naisel.
5Ärge keelake end teineteisele muidu, kui ehk ainult kokkuleppel ajutiseks, et pühenduda palvetamisele, ja tulge jälle ühte, et saatan ei saaks teid kiusata teie taltsutamatuse kaudu.
6Aga ma ei ütle seda käsuna, vaid mööndusena.
7Ma tahaksin, et kõik inimesed oleksid nõnda nagu mina. Kuid igaühel on oma armuand Jumalalt, ühel nõnda, teisel teisiti.
8Vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil läheks paremini, kuid nad jääksid nõnda nagu minagi.
9Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda.
10Aga abielus olijaid ei käsi mina, vaid Issand: Naine ärgu mingu mehest lahku;
11kui ta aga siiski on lahkunud, siis ta jäägu üksikuks või leppigu oma mehega ära! Ja mees ärgu hüljaku naist!
Kristlikud abielud võivad olla võimsaks tunnistuseks Jumalast ühiskondades, kus “koos elamine” on levinud. Samamoodi kui meie, seisid Korintose kristlased silmitsi väljakutsega elada teisiti kui neid ümbritsev ühiskond, milles oli “palju ebamoraalsust” (s 2). Nagu paljud täna, olid ka nemad segaduses, milline on “õige” kristlik käitumine abielu ja seksuaalsust puudutavates küsimustes ja Paulus vastab nende muredele (s1).
Tsölibaat on üks viis vastata seksuaalsele vabadusele. Võibolla mõtlesid nii ka Korintose koguduse juhid, eriti aga seetõttu, et seksuaalne ebamoraalsus põhjustas neile suuri probleeme (1Kr 6:12-20). Samas tundub, et Paulus nägi seksist hoidumist pigem erilise annina, mida ei anta kõigile (s7). Tema selline vastus ebamoraalsusele võis korintlasi üllatada. See võib esitada väljakutse ka meie mõtteviisile püha eluviisi kohta. Paulus tegelikult julgustab seksuaalset aktiivsust - aga, abielu kontekstis mehe ja naise vahel (s 2-5). Vaadates sellele kui inimese loomupärasele vajadusele, võib tunduda, et (s 9), Paulus isegi käsib abielluda (s 2) ja elada aktiivset seksuaalelu abielus (s 4,5), ning seejuures ta ei maini lapsi abielu eesmärgina. Nii palju siis maailma poolt loonud stereotüüpidest kristlaste (ja Pauluse) suhtumisest seksi!
Paulus aga tõstab lisaks esile ka selle, mis eristab kristliku abielu muudest. See kuidas ta rõhutab, et abielusuhtes saab ja peaks üksteist vastastikku mõjutama, on hämmastav (s 2-4) ja võis šokeerida korintlasi, kelle jaoks naised olid sageli teise klassi kodanikud. Siin on rõhutatud tulist, vaprat võrdsust (s 4). Abielusisene seks on lisaks muule ka, Jumala varustus kiusatusele vatuseismiseks, ja nii saab ainus põhjus ajutiseks hoidumiseks olla palve (s 5). Kui see kedagi üllatab, siis tuleks küsida, et kas (kelleltki) päritud traditsioonid on piisavalt piibellikel alustel. Milline iganes on meie hetke olukord või soovid - abielu tuleb kõikidel ja kõigiti austada (s 9-11), aga seejuures, ütleb Paulus, peaks meie peamine eesmärk olema hoolt kanda “Issanda asjade” eest (1Kr 7:32).
Selle kommentaari autor: Emlyn ja Tricia Williams