Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kn 3:1-28
Saalomon naib vaarao tütre1Ja Saalomon sai vaaraoga, Egiptuse kuningaga, languks: ta võttis vaarao tütre ja viis selle Taaveti linna, seniks kui ta oli valmis ehitanud oma koja, Issanda koja ja müüri ümber Jeruusalemma.
2Aga rahvas ohverdas alles ohvriküngastel, sest Issanda nimele ei olnud kuni selle ajani koda ehitatud.
Saalomon palub enesele tarkust3Saalomon armastas küll Issandat, käies oma isa Taaveti seadluste järgi, aga ta ohverdas ja suitsutas alles ohvriküngastel.
4Nõnda läks kuningas Gibeoni, et seal ohverdada, sest see oli suur ohvripaik; tuhat põletusohvrit ohverdas Saalomon sealsel altaril.
5Gibeonis ilmutas Issand ennast Saalomonile öösel unes; ja Jumal ütles: „Palu, mida ma sulle peaksin andma!”
6Ja Saalomon vastas: „Sina osutasid oma sulasele, mu isale Taavetile, suurt heldust, kuna ta su ees käis tões ja õiguses ning oli õiglase südamega sinu vastu. Ja sina säilitasid temale selle suure helduse ning andsid temale poja, kes ta aujärjel istuks, nagu praegu ongi.
7Ja nüüd, Issand, mu Jumal, sa oled tõstnud oma sulase kuningaks mu isa Taaveti asemele; aga mina olen nagu pisike poiss - ei mõista minna ega tulla.
8Ja su sulane on su rahva keskel, kelle sa oled ära valinud - suur rahvas, keda ei saa ära lugeda ega arvutada rohkuse pärast.
9Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?”
10Et Saalomon just seda palus, siis oli see kõne Issanda silmis hea.
11Ja Jumal ütles temale: „Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on,
12siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind.
13Aga ka seda, mida sa ei ole palunud, ma annan sulle, niihästi rikkust kui au, nõnda et kogu su eluajal ei ole ükski kuningas sinu sarnane.
14Ja kui sa käid minu teedel, pidades minu määrusi ja käske, nõnda nagu käis su isa Taavet, siis ma pikendan su elupäevi.”
15Ja Saalomon ärkas, ja vaata, see oli olnud unenägu. Kui ta tuli Jeruusalemma, siis ta astus Issanda seaduselaeka ette, ohverdas põletusohvreid ja valmistas tänuohvreid ning tegi kõigile oma sulaseile suure peo.
Saalomon targa kohtumõistjana16Kord tulid kaks hooranaist kuninga juurde ja seisid tema ees.
17Ja üks naine ütles: „Oh mu isand! Mina ja see naine elasime samas kojas. Ja mina sünnitasin kojas tema juuresolekul.
18Ja kolmandal päeval, kui ma olin sünnitanud, sünnitas ka see naine. Me olime üheskoos, ühtegi võõrast ei olnud meiega seal kojas; ainult me mõlemad olime kojas.
19Aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud.
20Siis ta tõusis keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt, kui su teenija magas, ja pani oma sülle, aga oma surnud poja pani ta minu sülle.
Saalomoni kohtumõistmine - kui hästi me seda lugu tunneme! Siin on mitmeid mõtlemapanevaid seiku, mis ilmutavad meile Jumala eesmärkide müsteeriumi kuninga, inimeste ning asjassepuutuvate isikute suhtes. Pühakirjas on tarkus seotud jumalakartusega, ega ole pelgalt teadmiste asjakohane rakendamine. Ka nn “maailma tarkusel” on oma koht ja Saalomon ilmutabki nii oma abieluliitudes, ehitusprojektides, kui ka jumalateenimise harjumustes kõiki mõjuvõimsa juhi, karismaatilise isiksuse ja läbinägeliku inimeste ja eluolukordade hindaja omadusi. Kuigi ta ohverdab kõrgetel paikadel, on tema valitsus õnnistatud.
Kuidas ta aga teadis mida teha, olles silmitsi selle juhtumi dilemmaga? Oli see nende kahe naise silmis olev pilk, või Saalomoni oskus mõista nende iseloomu, või ära tunda tegelikke leina, viha ja kadeduse tundeid? Või oli see hoopiski Püha Vaimu sisemine märguanne, kõrgem sisemine juhtimine? Ilmselt oli igal oma osa selles. Heebrea keeles oli selle omaduse nimi “hochmah”, mida Saalomon omas. See on piibellik tarkus või võime langetada kaalukaid otsuseid lähtuvalt sellest mida teatakse, eriti kui need puudutavad elu ja käitumist. See pole üksnes asjadesse puutuv “kuidas?” vaid pigem “miks?” küsimus. Selles sisaldub nii inimkäitumise eetiine kui ka moraalne aspekt, ning see rajaneb loodud maailmale ja selle Loojale kohases vastuses. Kõigi oma vigade juures omas Saalomon Jumala õnnistust nii enda elu kui ka teenimise üle. tema tarkus ületas kõikide teiste oma, isegi kui ta ende elus ei olnud selle tarkuse rakendamine nähtav.
Mõtiskledes tema õpetuste üle, on meil võimalus rakendada neid “tarkuseteri”, mida ta meile jätnud on. Lugedes Kogujat, leiame mehe, kellel oli kõik, kuid kes samas suutis leida rahulduse vaid Jumalas, ning sedagi peale pikki eneseotsinguid. Jätkugu meil tarkust enda igapäevase elu tarvis!
Selle kommentaari autor: Richard Harvey