Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Kuningate 20:1-21
Ahab võidab Ben-Hadadi kaks korda1Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kokku kogu oma sõjaväe. Temaga oli kaasas kolmkümmend kaks kuningat ning hobuseid ja sõjavankreid. Ta läks ja piiras Samaariat ning sõdis selle vastu.
2Ta läkitas käskjalad linna Iisraeli kuninga Ahabi juurde
3ja käskis temale öelda: „Nõnda ütleb Ben-Hadad: Sinu hõbe ja kuld on minu, ja sinu ilusamad naised ja lapsed - ka need on minu!”
4Ja Iisraeli kuningas kostis ning ütles: „Nõnda nagu sa ütled, mu isand kuningas. Mina ise ja kõik, mis mul on, on sinu!”
5Aga käskjalad tulid taas ja ütlesid: „Nõnda kõneleb Ben-Hadad ja ütleb: Mina olen ju läkitanud sinule ütlema, et sa pead mulle andma oma hõbeda ja kulla, naised ja lapsed.
6Tõesti, homme sel ajal läkitan ma oma sulased sinu juurde ja nad otsivad läbi su koja ja su sulaste kojad; ja kõik, mis sinu silmis on väärtuslik, võtavad nad enestega kaasa ja toovad ära.”
7Siis Iisraeli kuningas kutsus kõik maa vanemad ja ütles: „Teadke nüüd ja nähke, et ta püüab kurja teha! Sest ta läkitab minu juurde mu naiste ja laste pärast, ja mu hõbeda ja kulla pärast, ning ma ei keela seda temale.”
8Kõik vanemad ja kogu rahvas ütlesid temale: „Ära kuula ja ära ole nõus!”
9Siis ta ütles Ben-Hadadi käskjalgadele: „Öelge mu isandale kuningale: Kõik, mille pärast sa esmalt läkitasid oma sulase juurde, ma teen; aga seda asja ei või ma teha.” Ja käskjalad läksid ning viisid sõna tagasi.
10Siis Ben-Hadad läkitas ta juurde ja ütles: „Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui Samaaria põrmust peaks jätkuma peotäieks kogu rahvale, kes mu kannul käib!”
11Aga Iisraeli kuningas vastas ja ütles: „Öelge: Vöö köitja ärgu kiidelgu nõnda nagu lahtipäästja!”
12Kui Ben-Hadad kuulis seda sõna, olles lehtmajades kuningate seltsis joomas, ütles ta oma sulastele: „Valmistuge!” Ja nad valmistusid rünnakuks linna vastu.
13Ja vaata, üks prohvet astus Iisraeli kuninga Ahabi juurde ja ütles: „Nõnda ütleb Issand: Kas sa näed kogu seda suurt rahvahulka? Vaata, mina annan selle täna sinu kätte, et sa teaksid, et mina olen Issand!”
14Aga Ahab küsis: „Kelle abiga?” Ja tema vastas: „Nõnda ütleb Issand: Asevalitsejate noorte meeste abiga.” Ja Ahab küsis: „Kes peab taplust alustama?” Ja tema vastas: „Sina.”
15Siis ta luges ära asevalitsejate noored mehed, ja neid oli kakssada kolmkümmend kaks; ja nende järel luges ta ära kogu rahva, kõik Iisraeli lapsed: neid oli seitse tuhat.
16Ja nad läksid välja lõunaajal, kui Ben-Hadad oli lehtmajades enese joobnuks joonud, tema ja need kolmkümmend kaks kuningat, kes olid temale appi tulnud.
17Asevalitsejate noored mehed läksid välja esimestena. Ben-Hadad oli läkitanud maad kuulama ja temale teatati ning öeldi: „Samaariast tuleb mehi!”
18Aga tema ütles: „Kui nad tulevad rahuga, siis võtke nad elusalt kinni; tulevad nad aga sõjaga, siis võtke nad samuti elusalt kinni!”
19Aga need, kes tulid linnast välja, asevalitsejate noored mehed, ja sõjavägi, kes käis nende järel,
20lõid igamees maha oma vastase ja süürlased põgenesid ning Iisrael ajas neid taga. Aga Ben-Hadad, Süüria kuningas, pääses hobuse seljas koos ratsanikega.
Selles kirjakohas on huumorit – üks kuningas oma purjus bravuuriga, kes tahab pärast suurt joomingut muljet avaldada oma 32-le liitlaskuningale (s 16, The Message), teine, Ahab, kes püüab end välja vingerdada iseenda tekitatud keerulisest olukorrast (s 7). Kindlasti tekib ka küsimus, mida hakkaks peale Ben-Hadad, Süüria kuningas, oma haaremis Iisebeliga. Või mida teeks Iisebel sellises alandatud olukorras. Vaatamata oma võimule ja mõjukusele Iisraelis, on ta siiski vaid kauplemisobjekt, kui tegemist on sõjaläbirääkimistega -- sellisesse olukorda on sattunud paljud naised konfliktiaegadel.Matthew Henry kommenteerib: "Jumala vastu mässaja on ori... Patt teeb ta südametunnistuse mustaks ja pöörab selle ta enda vastu, tulemuseks on hale lüüasaamine. Süü demoraliseerib mehed ja muudab nad araks (2). Ka Ahab on orjastatud. Ta teadis, et jumal, keda ta oli teeninud Iisebeli juhatusel, ei aita teda, ning seda ei tee ka päris Jumal. Arvatavasti nõustume, et ta ei väärigi seda. Aga Jumal, kes on Karmeli mäe tule Jumal, äikese ja vihma Jumal (erinevalt Baalist), näitab, et Ta ei ole lihtsalt territoriaalne Jumal, vaid Kõikvõimas Jumal üle kõige.Kas Jumal teostab suveräänsusest ebaõiglaselt, nagu vahel arvatakse? Vastates sellele süüdistusele osutab Paulus Issandale, kes tõstab üles vaarao, ja lisab: "Kaastunne ei tulene meie veritsevast südamest ega moraalsest higist, vaid Jumala halastusest... Kes sa omaarust oled, et Jumalat kahtluse alla sead? Kas on meie seas kedagi, kes on nii tark, et võib esitada Jumalale kahtluse? (3) Nagu mitmed psalmid näitavad, oleme vabad küsima, kuid peame väljendama oma valu, mitte Jumala kompetentsuses kahtlema.
1 1 Tm 6:6 2 Commentary on the Whole Bible, Hendrickson, rep 1996 3 Rm 9:15,20, The Message
Selle kommentaari autor: Jennifer Turner