Reede, 9. Oktoober 2015
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 14:22-36
Jeesus kõnnib vee peal22Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.
23Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.
24Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.
25Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.
26Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on tont!” ja hakkasid hirmu pärast kisendama.
27Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”
28Peetrus vastas: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!”
29Tema ütles: „Tule!” Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.
30Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: „Issand, päästa mind!”
31Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?”
32Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.
33Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: „Tõesti, sina oled Jumala Poeg!”
Jeesus tervendab haigeid Genneesareti ümbruskonnas34Ja kui nad olid sõitnud üle järve, siis nad tulid maale Genneesaretis.
35Ja kui selle koha mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged
36ja need palusid teda, et nad saaksid üksnes puudutada tema kuue palistust, ja kes iganes teda puudutas, sai terveks.
Mõtle juhtumile, kui sul paluti teha midagi ilmselt väga lihtsat, kuid mis osutus kõigeks muuks kui lihtsaks. Kas Jumal aitas sind selle ülesande juures?
Jeesus tõmbab hinge ning läheb üksinda palvetama. Kuigi ta hool ja mure inimeste eest sundis ta oma puhkuse edasi lükkama, oli see siiski väga oluline. Inimese pojana said vahel ka tema füüsilised ja emotsionaalsed jõuvarud otsa. Kui järgime Jumala antud pingutuse ja puhkuse, vaimujõu kulutamise ja taastumise rütmi, siis tunnustame targa Looja ettenägelikkust terve teenimiselu elamiseks. Jeesus veedab aega Isaga, vahel isegi une arvelt - uni on teine Jumala antud vahend enda värskendamiseks.
Aga jälle vajavad ta jüngrid Teda. Kas ta kunagi väsi jüngrite vajadustest? Ta teab ka, millal jätta nad mõneks ajaks omapead, et nad saaksid üritada ise toime tulla (s 24), millal lasta neil vajuda, et nad saaksid ise kogeda ja õppida, millal ulatada neile abistav käsi. Markuse paralleelkirjeldus ei maini Peetruse uljast tegevust, võib-olla sellepärast, Peetrus, selle teabe eeldatav allikas, oli väga hämmastunud või õppinud alandlikkust, ja talle oli vastumeelne esile tõsta oma erakordsed kogemust. Selge on, et jüngrid rahunesid maha ja said tagasi kindluse, kui nägid taas oma Õpetajat. Kohalolek on suurepärane kingitus, mille saame teistele Jeesuse nimel anda, kuid vajame Tarkuse Andjaga lähedast suhet, et teaksime, millal astuda välja, millal oodata ja kuidas ulatada abikäsi.
Ka puudutus võib olla kingitus. Jeesuse käed puudutavad leiba ja kala, kui ta neid õnnistab ja jagab, ja muudel juhtudel on tema puudutus toonud tervenemise (Mt 8:3,15). Kui ta lubab inimesi ennast puudutada, pakub ta tunnustuse ja tänulikkuse kanali (s 35,36). Vahel päästab puudutus sind uppumisest.
Issand, aita mul vaadata näkku oma hirmudele ja hoida oma silmad Sinul. Ja kui ma näen kedagi teist hädas, aita mul ulatada oma abikäsi, nagu Jeesus tegi.
Selle kommentaari autor: Jennifer Turner