Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 13:1-11
1 Tark poeg kuulab isa õpetust, aga pilkaja ei kuula sõitlustki. 2 Oma suu viljast sööb mees head, aga autute igatsuseks on vägivald. 3 Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus. 4 Laisa hing igatseb asjata, aga virkade hing kosub. 5 Õige vihkab valelikkust, aga õel toimib vastikult ja häbiväärselt. 6 Õigus kaitseb seda, kelle tee on laitmatu, aga õelus kukutab patuse. 7 Üks näib rikkana, aga tal ei ole midagi, teine näib vaesena, aga tal on palju vara. 8 Mehe hinge lunahind on tema rikkus, aga vaesel pole vaja sõitlust kuulda. 9 Õigete valgus paistab rõõmsasti, aga õelate lamp kustub ära. 10 Ülbusest tõuseb riid, aga kes nõu kuulda võtavad, on targad. 11 Hõlpsalt saadud varandus kahaneb, aga kes kogub vähehaaval, kasvatab seda.
Nagu juba oleme tõdenud, vajab nõuande vastuvõtmine ka oskust eristada head nõuannet halvast. Süvenedes näeme, et lisaks vajame nii distsipliini kui ka alandlikkust – kui soovime et nõuandel oleks kestev hea mõju meie elule. Vt näiteks 10 salmi – kuidas uhkus võib üle “keeda“ tülideks, sellal kui alandlik suudab ka teise ära kuulata. Või salmis 18 mis räägib kui raske on ülbel ja uhkel südamel alluda korrektsioonile ning distsipliinile.
Ilmaasjata pole öeldud et ka jüngrid vajavad distsipliini ( sõnamäng ingl k: disciples need discipline). Inimene kes on õppinud alluma distsipliinile, teeb seda jätkuvalt ja isegi siis kui kui korralekutsumine tuleb kusagilt väljastpoolt.. Ka meie usuelus on perioode, mil väljaspool olijaile on ilmsed leiguse ja tagasilanguse märgid, meile enestele aga ei paista asi hoopiski nii – ning siis vajame hädasti neid, kes oskaksid öelda tõtt armastuses.
Kord jagas üks trummar minuga kogemust mille võib laiendada muusikast väljapoole.
Ta ütles: kui sul on vahele jäänud üks päev harjutamist, siis märkad seda ise. Kui vahele on jäänuid kaks päeva siis märkab seda bänd. Aga kui vahele on jäänud juba 3 päeva – siis märkavad seda kõik.
Ka tänase peatüki mõned salmid avaldavad erinevaid libisemise alasid – näiteks inimsuhetes või rikkuse igatsuses. John Goldingay on öelnud: „ Rikkus on kahepoolne väljakutse: ühest küljest lahendab see probleeme (selle jaoks kelle oma rikkus on) teiselt poolt aga toob lisaprobleeme ja selliseid millega vaena inimene üldse vastakuti olema ei pea.“ Rikas võib raha abil kõrvaldada ohte – millest vaene mees midagi ei tea.
Vanas Testamendis nähakse rikkust enamasti kui Jumala õnnistust. Uues Testamendis on see aga sageli hoopis kui oht vaimulikule tervisele. Kas siin on siis vastuolu? Võib olla, kui inimese südame ihalused on läinud vales suunas. James Houston väidab et me kõik oleme ühe või teise asja sõltlased ning kõikidel tuleb valitseda oma loomulikke tunge, vajadusel ka oma ihalusi kui need on haiged – kui üldse soovime kogeda mingit vaimulikku kasvu. Ehk oleks hea siinkohal meelde tuletada Markuse evangeeliumi rikast noormeest – kes oli rikkuse sõltlane. (Mk 10:17-23). Kindlasti oli ta kena, hästikasvatatud inimene, kes koges sügavat vaimulikku nälga. Aga Jeesuse vastus tema igatsusele oli üllatavalt karm ( vrdl s 14)
Selle kommentaari autor: Robert Pooley