Pauluse kiri Filemonile on revolutsiooniline mudel inimsuhete muutmiseks.Oneesimus oli Filemonile kuuluv ori, kes oli põgenenud. Jumala armust oli ta usule tulnud ning saanud Paulusele lähedaseks kaaslaseks. Nüüd kuulus ta Jumala perekonna hulka. Küsimus oli aga selles, kuidas suhtub toimunusse Filemon. Ärajooksmise eest oli orjadele määratud väga karm karistus, sageli oli see surmanuhtlus. Kuidas peaks nüüd Paulus siin probleemile lähenema?

Paulus kirjutab Filemonile “isikliku” kirja, tungivalt paludes, et Filemon võiks saada lepitatud oma ärajooksnud orjaga. Mis sorti kirjaga siin üldse tegu on? On see käsitsi kirjutatud  leebet julgustust sisaldav sõnum, mille alltekstiks on soovitus ühelt vennalt teisele? Või tekib tunne, et tegu on pigem ametliku blanketi peal saadetud teatega, mille koopiad on saadetud ka teistele informeerimiseks, ning mille sisuks pigem ühe problemaatilise juhtide meeskonna liikme pastoraalne suunamine?

On üsna huvitav lugeda seda kirja nö “staatuse” prillidega. Paulus - Rooma kodanik ning kuulus paganate apostel - on ahelates ja keisri vang. Ometi kirjeldab ta ennast kui Kristuse vangi (s 1), ta kinnitab uuesti oma armastust kõigi vastu, keda nimetab sõpradeks ja kaastöölisteks (s 2) ning nimetab veelkord rõõmu, mida osadus nendega talle annab (s 7). Ta alustab oma kirja tuues esile selle, mis tegelikult oli kõige olulisem ja palub, et Jumal muudaks tema osaduse Filemoniga viljakandvaks selles keerulises olukorras (s 4-6). Evangeeliumi kuulutamise seisukohalt on tohutult oluline, et tõeline osadus usklike vahel jääks püsima.

Edasi tunnistab Paulus, et kuigi tal on autoriteet Filemonit apostellikult positsioonilt lihtsalt instrueerida, kuidas viimane käituma peaks (s 8), valib ta probleemi käsitlemiseks palju madalama “staatuse” - asetades rõhu Filemoni enda südamemotiividele. Otsekui ära kasutades omaenda välist abitust, “jõustab” Paulus Filemonit veelkord uurima selle ärajooksnud orja probleemi.

Ja selgubki, et Oneesimuse “probleem”, on tegelikult võimalus! Salmis 11 on tegu sõnamänguga (sünonüümi ja anotnüümi läbi kreeka keeles) ja nii vaadatuna tähendas Oneesimuse nimi “kasulikku”: ta ei olnud enam Kasutu, vaid Kasulik. Pane tähele: Kristuses võib see, kes enne osutus koormaks, muutuda kingituseks. Ja tõesti, palve, mille Paulus esitab ei ole mitte üksnes Oneesimuse kasuks, vaid ka Pauluse enda ja isegi Filemoni kasu silmas pidades. Osaduse olemus (“…….usu osadus” s 6), ei seisne vaid selles, et “teine” kasvab usus, vaid et ka mina saan kasu, kui jagan end veel sügavamalt Kristuses.

Kristlikus kogukonnas tuleb aegajalt ikka ette ka suheteprobleeme, ning meil tuleb neid käsitleda lähtudes vennalikust sõprusest (s 2), probleemile keskendunud palvest (s 6) ning meie osaduse alusest Kristuses (s 6).  Just lähtudes usust, et nendevahelise osaduse alus on piisava kandejõuga, on Paulus valmis Oneesimose probleemile pakkuma tavapärasest palju radikaalsemat lahendust. Kuidas on lugu meie osaduse kandejõuga?