Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 13:14-31
Jeesus kuulutab ette templi hävitamist ja suurt viletsust14Aga kui te näete hävituse koletist seisvat seal, kus see ei tohiks seista - lugeja mõtelgu sellele! -, siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse,
15ja kes on katusel, ärgu tulgu alla ega mingu oma majast midagi võtma,
16ja kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube!
17Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil!
18Aga palvetage, et see ei juhtuks talvel,
19sest need on ahistuse päevad, milliseid pole olnud loomise algusest, mille Jumal on loonud, kuni praeguse ajani, ega tulegi enam.
20Ja kui Issand ei oleks nende päevade arvu kahandanud, siis ei pääseks ükski, kuid valitute pärast, keda tema on ära valinud, on ta kahandanud neid päevi.
Jeesus õhutab valvama21Ja kui siis keegi ütleb teile: „Ennäe, Kristus on siin! Ennäe, seal!”, ärge uskuge,
22sest tõuseb valekristusi ja valeprohveteid ja need pakuvad tunnustähti ja imetähti, et kui võimalik, eksitada ka valituid.
23Aga teie vaadake: mina olen teile kõik ette öelnud!
24Kuid neil päevil pärast seda ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma
25ning tähed on taevast kukkumas ja taeva vägesid kõigutatakse.
26Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja kirkusega.
27Ja siis ta läkitab inglid ja kogub kokku oma valitud neljast tuulest, maa äärest taeva ääreni.
28Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal -
29nõnda ka teie, kui te näete seda kõike sündivat, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga.
30Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, enne kui kõik see on sündinud.
31Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi!
Tänane tekst on küllastatud viidetega Vanale Testamendile (vt Tn 7:13-14, Tn 9:25-27; Js 13:10) ning see võib muuta sõnumist arusaamise keeruliseks. “Lugeja mõtelgu sellele!” (s 14) - on abistav märkus vaid neile, kes on tuttavad Taanieli ja Makkabeide raamatuga!
Meid aitab teadmine järnevast: aastal 167 eKr ründas seleuukide kuningas Antiookius Epifanes Jeruusalemma ning püstitas templisse kuju (“hävituse koletise”), millega täitus osa Taanieli raamatu porhveteeringust, veelgi suuremal määral täitus see aastal 70 pKr, kui roomlased hävitasid templi täielikult. Just sellele viimasele sündmusele tundub Jeesus viitavat salmides 14-23.
Edasi mainitud “neil päevil” (s 24-27), vaadeldakse juba Jeesuse teise tulemise sündmusi. On ka võimalik, et salm 26 viitab Jeesuse tulemisele mitte maa peale, vaid oma Isa juurde auhiilgusesse (nagu Tn 7:13-14 ütleb).
Käsk valvel olla, mis kõigepealt ilmub salmis 9, on Markuse evangeeliumi sellele osale keskse tähendusega. Tõelise prohveti lakmuspaber on tema kuulutuse ja tegude paikapidavus ( 5Ms 18:22). Kui 70.aastal tempel hävitati, tõendas see Jeesuse ettekuulutse tõesust ka kõikide teiste sündmuste osas, mida ta seoses viimsete päevadega mainis.
Porhveteeringute eesmärk on sageli inimeste suhtumise muutmine. Esimeste jüngrite jaoks märkis see arusaamine aga asjaolu, et hoolimata lähenevast rõhumisest seoses Jeesuse ristilöömisega ning hiljem templi hävitamisega, oli Jeesus siiski see, kes kõikides sündmustes omas kontrolli ning kelle surm, mitte ei hävitanud nende lootusi, vaid viitas veel palju aulisemale tulevikule, kuhu kogutakse kõik jüngrid maailma äärtest.
Kui lubame apokalüptilistel prohveteeringutel end hirmutada, oleme Jeesuse sõnumit täiesti valesti mõistnud. Selle asemel tuleks suhtuda väga tõsiselt kõigesse, mida need sõnumid ütlevad kurjuse reaalsuse ja saabuva kohtumõistmise kohta, kuid me peaksime elama ilma kartuseta, ning kinnitama oma silmad tulevikku.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson