Jeruusalemm….rahu linn: sinna suundus Jeesus koos jüngritega oma ainulaadsel paasateekonnal (Mt 16:21; Mt 20:17-19). Selle psalmi sõnu - või ka teisi mäele tõusmise psalme - lauldi palverändurite poolt ilmselt igas Iisraeli nurgas, kui nad hapnemata leibade pühaks Siion mäe poole rändasid. Ühtsus, õiglus ja õigsus pani nad ühiselt rõõmsalt ülistama, mis oligi kohane Kuninga linnale, kust pidi rahvaile voolama turvalisust ja rahu (s 7).

Kuningas Taavet oli seaduselaeka ja selles sisalduvad käsulauad toonud Jeruusalemma oma valitsemisaja alguses ( 2Sm 6:12-15). See rajas tolle iidse linna mäele, mis pidi ühtlasi saama valitsemise ja kohtumõistmise kohaks vastavalt Jumala käsuseadusele (s 4,5). Rahva ühtsus oli selles jumalakummardamises kesksel kohal. Sellest Jumala keskmes hoidvast ühtsusest sõltus linna rahu ja ka jõukus (s 8,9).” Paluge rahu Jeruusalemmale” (s 6) ei pea silmas vaid vana lepingu iisraellasi, vaid ka kristlasi tänapäeval, kui otsime koguduse õitsengut ning igatseme, et Jumala rahvas võiks olla mõjukas maailmas. Kuningas Taaveti sõnad esitavad meile väljakutse kaaluda oma usukogukondade ühtsust, meie tahet olla Jumala, kui Kuninga ees aruandlikud, ning meie fookust Temal, kes ka praegu peab asuma meie ühise elu keskmes. Palvetagem siis üksteise pärast.

Oleme hiljuti järginud Jeesuse, Taaveti Poja teekonda paasapühadel Jeruusalemma poole. Tema teadis, et just seal ootavad teda kannatus, surm ning ülestõusmine; Tema elu antakse ära, lunaks paljude eest ( Mt 20.28). Ristil, Jeesuses, kohtuvad, korra ja igaveseks ( Hb 10: 10) kohtumõistmine ning õiglus -ja Temalt tuleb meie rahu ( Ps 85:10). Just seepärast võib Jumala rahvas kogeda endi keskel Jumala ligiolu ning rahu. Ning selline ohver väärib kiituse ning ülistuse vastust, kus ühineme kõikide õdede, vendadega ja sõpradega tänasel päeva, et üheskoos tähistada meile kingitud Kuningriigi elu