Reede, 29. Aprill 2016
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 46:1-13
Paabeli jumalad ei päästa1Põlvili langeb Beel, küüru tõmbub Nebo, nende kujud pannakse veo- ja kariloomade selga; need, mida te kandsite, tõstetakse koormaks väsinud loomadele.
2Nad tõmbuvad küüru, langevad üheskoos põlvili, nad ei suuda päästa koormat, vaid lähevad ise vangi.
3Kuulge mind, Jaakobi sugu, ja kogu Iisraeli soo jääk, keda mul on tulnud kanda emaihust peale, sülle võtta emaüsast alates.
4Teie vana eani ma olen seesama ja teie hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teinud ja mina tõstan üles, mina kannan ja päästan.
5Kellega te mind võrdlete ja samastate, või keda te seate mu kõrvale, et oleksime sarnased?
6Need, kes puistavad kukrust kulda ja vaevad vaega hõbedat, palkavad kullassepa ja see valmistab jumala, mille ette nad põlvitavad ja mida nad kummardavad.
7Nad tõstavad selle õlale, kannavad ja asetavad paigale, ja see seisab ega liigu oma kohalt. Kui siis keegi seda appi hüüab, ei vasta see ega päästa teda ta ahastusest.
8Pidage seda meeles ja jääge kindlaks, võtke südamesse, te üleastujad!
9Tuletage meelde endisi asju muistsest ajast, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane;
10kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud; kes ütleb: Minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan;
11kes kutsub ida poolt röövlinnu, kaugelt maalt mehe, kes teostab mu nõu. Mida ma olen rääkinud, seda ma lasen ka sündida, nagu ma olen kavatsenud, nõnda ma teen.
12Kuulge mind, te arad, kes te olete kaugel õigusest!
13Ma toon ligidale oma õiguse, see ei ole kaugel, ja mu pääste ei viibi; ma annan Siionile pääste, Iisraelile oma toreduse.
Mis koorem see on, mis rõhub sind praegu? Oled sa kindel, et see on Jumala tahe, et sa just seda koormat praegu kandma pead?
Beel (sagedamini tuntud Baali nimega) oli babüloonlaste peajumal ja Nebo oli ta poeg. Nad ei olnud midagi enamat kui babüloonia meistrimeeste valmistatud kujud, mis tehti rahva annetatud väärismetallidest (s 6). Igal aastal korraldati suuri protsessioone, kus neid ringi kanti. Ma ei tea, kes nende kandjateks valiti, aga ma kujutan ette, et kujud olid väga rasked. Igal aastal palvetati nende poole, et need ennustaksid, mis saatus järgmisel aastal rahvast on ootamas ja igal aastal olid kujud kummalisel kombel vait (s 7)!
Siis, aastal 703 eKr, kui Babülooniat ootamatult rünnati, tõsteti kujud ilma igasuguse tseremooniata vankritele ja veeti linnast välja, ohu eest ära (s 2). Ilmselgelt (ja see ei tulnud kellelegi üllatusena), ei suutnud Beel ja Nebo ennast kuidagi päästa. Asjad, mis me enestele loome Jumala asemel ei ole mitte üksnes kasutud vaid ka koormavad.
Tõeline Jumal kutsub oma rahvast üles võrdlema ennast Beeli ja Neboga. "Kuulake mind, te kangekaelne kamp," ütleb ta (s 12). (Jah, see kehtib meie kohta ka!) "ma ei ole selline nagu need nii-öelda jumalad. Teie ei loonud mind, mina lõin teid. Ja teie ei pea kandma mind, mina kannan teid."
Jeesus ütleb: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud,
ja mina annan teile hingamise!" (Mt 11:28). Tõeline Jumal tahab kanda sind, mitte vastupidi. Istu vaikuses ja palu, et ta võiks seda teha.
Selle kommentaari autor: APÜ