Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Tm 3:1-9
Viimse aja hädaohtudest1Aga see olgu sul teada, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu,
2sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, nurjatud,
3halastamatud, leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad,
4reetlikud, tormakad, upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad,
5kellel on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe. Niisuguseid väldi!
6Nendest on ju mõned, kes poetuvad perekondadesse ja haaravad oma mõju alla pattudega koormatud ja mitmesugustest himudest aetavaid naisterahvaid,
7kes aina õpivad, ent kunagi ei suuda jõuda tõe mõistmisele.
8Nii nagu Jannes ja Jambres panid vastu Moosesele, nõnda panevad ka nemad vastu tõele. Nad on inimesed, kelle mõistus on rikutud ja kes on kõlbmatud usu poolest.
9Kuid palju kaugemale nad enam ei jõua, sest nende meeletus saab silmanähtavaks kõigile, nii nagu nende kahegi puhul sündis.
On öeldud, et kui inimesed ei armasta Jumalat, siis see ei tähenda, et nad mitte midagi ei armasta: nad armastavad iseennast, raha ja naudinguid, kuid mitte headust. Viimsele ajale (Jeesus nimetas niimoodi aega enne tema tagasitulekut) on iseloomulik, et Jumal lükatakse kõrvale ja asendatakse ebajumalatega. See ei tähenda tingimata, et inimesed oleksid halvad. Paulus ütleb, et selline tõe väänamine on ajastu omadus (1).
Oleme läänemaailmas tunnistajaks kogukonnasuhete lagunemisele ja vanemate austuse vähenemisele. Ebajumalate kummardamine on jõudnud ka kogudustesse. Mõned, kes on lubanud Kristusele truuks jääda on teinud seda vaid väliselt ning usust on saanud nende eneseimetluse kanal (s 5-7). Mõned evangeeliumikuulutajad kasutavad ära haavatavaid inimesi, et rahuldada oma iha võimu, mõju ja imetluse järele. Paulus võrdleb neid Jannes‘ ja Jambres‘ga, kes olid Egiptuse maagid ja olid vastu Moosesesele (vt 2Ms 7). Nende tehtud imed olid võltsingud ja selliseid inimesi on ka tänapäeval.
Kuidas peaksime sellele reageerima? Kas peaksime tundma hirmu ja ärevust? Paulus seda ei arva. Kõik see ei peaks meid üllatama. See on kooskõlas vastuseisuga, mis ulatub tagasi Mooseseni. Me peame tegutsema. Paulus soovitab end eristada nendest, kes väidavad end olevat usklikud, kuid ei ela Jumala standardite järgi. Meil on lootus, et lõpuks tuleb tõde päevavalgele. Me teame, kuidas lugu lõpeb (s 8,9). Peame olema tähelepanelikud, kuid kindlad.
1 John Stott, Guard the Gospel, The Message of 2 Timothy, IVP, 1977, p32
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate