Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 1:67-80
Sakariase kiituslaul67Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:
68„Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse
69ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost,
70nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi -
71päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
72et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,
73vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.
74Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda
75vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.
76Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,
77et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises
78meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.
79See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.”
80Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.
Oma poja sünni järel puhkeb Sakarias Pühast Vaimust täidetuna prohvetlikku ülistusse, see on teine laul, mille Luukas on talletanud ja mida tuntakse kui “Benedictust”, selle ladinakeelse versiooni esimese sõna järgi. Maarja kiituslaul rääkis pöördest, mille Jeesuse tulek endaga kaasa tõi. Sakaria prohvetlik laul on õnnistuse hümn Jumalale Iisraeli pääste eest, Jumala tõotuse täitmise ning Jumala ustavuse eest. Sakarias näeb ette ka enda poja tulevikku, kes saab prohvetina valmistama teed Issandale, kes toob pimedusse valguse.
Pole kahtlust, et Sakariase vanemlus sai tugevalt mõjutatud sellest prohvetlikust kogemusest. Noor Johannes veetis ilmselt pikki tunde Pühakirja uurides, pähe õppides, mediteerides, mõtiskledes ning valmistudes selleks hetkeks kui tal tuleb prohvetina teenima hakata. Jumalikud juhid ei sünni juhuslikult või tühja koha peale. Jumal kujundab neid, väga sageli nende kodudes ning usukogukondades. Siinkohal tuleb meelde Mooses, keda tegelikult kasvatas tema ema ning kelle koduks oli vaarao kodu (2Ms 2:1-10). Või Timoteos, kelle üle valvas ta ema Euniike ning vanaema Lois (2Tm 1:5). Või John Wesley, keda tähelepanelikult ja hoolsalt juhendas Susanna Wesley ja kelle õppekavasse kuulus kreeka ja ladina keel juba alates 5. eluaastast. Johannes ei ole selles mõttes erandiks. Teda kasvatasid preestrist vanemad saama uueks Eelijaks, kes valmistab tõesti teed Kristusele.
Luukas lõpetab kokkuvõttega kogu protsessist: “Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus”. (või Vaimus, s 80). Täiskasvanuna viibis Johannes põhilise osa ajast Judea kõrbes. Taas tuletab see meelede Moosest, kes viibis Midiani kõrbes (2Ms 2:15-4:17) või Eelijat Kriti jõe ääres (1Kn 17:1-6). Pole mingit kahtlust et see aeg oli täis vestlusi Jumalaga ning valmistumist eesootavaks teenimistööks. Ja kui meie soovime olla tõhusad, tuleb ka meil hästi ette valmistuda vaikses paigas. See on eriliseks väljakutseks neile, kes elavad elavas linnakeskkonnas. Mida sa teed, et selle väljakutsega toime tulla?
Selle kommentaari autor: Mark Keown