Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 6:1-11
Jeesus ja hingamispäev1Aga ühel hingamispäeval, kui Jeesus juhtus minema läbi viljapõldude, katkusid tema jüngrid viljapäid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid.
2Mõned variserid ütlesid: „Miks te teete seda, mida ei tohi teha hingamispäeval?”
3Ja Jeesus vastas neile: „Kas te ei ole seda lugenud, mida tegi Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas?
4Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis oma meestele, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite?”
5Ja ta ütles neile: „Inimese Poeg on hingamispäeva isand.”
Jeesus parandab hingamispäeval6Aga see juhtus ühel teisel hingamispäeval, kui Jeesus läks sünagoogi ja õpetas. Seal oli inimene, kelle parem käsi oli kuivanud.
7Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid teda, kas ta peaks tegema terveks hingamispäeval, et leida põhjust tema peale kaevata.
8Jeesus teadis nende mõtteid ja seepärast ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: „Tõuse püsti ja astu keskele!” Too tõusis ja jäi seisma.
9Jeesus ütles neile: „Ma küsin teilt, kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või hukata.”
10Ja vaadanud neist igaühe peale, ütles Jeesus mehele: „Siruta oma käsi!” Ja too tegi seda ning ta käsi sai jälle terveks.
11Nemad läksid aga raevu ja arutasid omavahel, mida nad küll saaksid teha Jeesusele.
Maailma Kaubanduskeskuse hävitamise aastapäeval on inimesed jätkuvalt šokeeritud asjaolust kuidas terroriakti toimepanijad olid täiesti veendunud, et nende missioon oli Jumala tahe. Tänase teksti kaks jutustust hingamispäevast näitavad meile kuidas usuline innukus võib lõpuks areneda mõrvarlikuks salanõuks (s11). Paganate kõrval elavaile juutidele Galilea järveäärsetes linnades, läks pühendumine kalliks maksma - käsuseadust järgides kulutasid juudid terve päeva puhates ning Jumalat kummardades, sel ajal kui ümberkaudsed paganad jätkasid rahateenimist ning äritsemist. Juutidel oli sellest kombest kinni pidamiseks vaja üksteise tuge - muidu oleks nad kiiresti selle kõrvale heitnud.
Aga kui puhkamise käsk tuli Jumalalt, siis töö definitsioon pidi küll tulema inimeste tõlgendusest. Ja seetõttu sai uhkus ning masohhism viia väärtuste moondumiseni ning asjatute koormate panemiseni kõige nõrgemate õlgadele.
Mitmetes moraali puutuvais teemades, millega kristlased nõustuda ei saa, esineb sarnane element. Kas ikka peaksime teatud tegevusi sildistama kui eriti tõsiseid patte? Liiga kergelt “jah” vastates võime põhjustada julmade ja mittevajalike koormate panemise inimeste peale. Jeesus ei lasknud oma jüngritel nälga kannatada ainult sellepärast, et keegi oli otsustanud, et viljapeade käte vahel hõõrumine oli töö ( s 1,2), Ta ei hoidnud ka tagasi inimese tervendamist seepärast, et palvet, sirutada välja oma käsi, tõlgendati samuti töö tegemisena (s 10). Viljapõllul kasutas Jeesus Iisraeli kangelase Taaveti lugu, kes toitis oma mehi selle leivaga, mille käsuseadus oli reserveerinud ainult preestritele. Tolleaegne ülempreester eeldas, et Taavet oli sealkandis kuningas Sauli läkitusel ning nõustus, et nende leibade võtmine oli kohane (1Sm 21:2-4). Tegelikult Taavet põgenes Sauli eest, olles ise juba kuningaks võitud, kuigi mitte veel kuningana tunnustatud. Jeesus viitabki, et temagi tuleb kui võitud, ometi veel mitte tunnustatud “Inimese Poeg”, omades seepärast täiel määral Jumalast antud autoriteeti tõlgendada hingamispäeva tähendust ning seadmisi (s 5).
Jeesusel on meelevald teha head, näiteks taastada see osa haige mehe elust mis tal oli puudu olnud ( s10). Ta ei kasuta oma meelevalda kurja tegemiseks - nt kellegi lõksu meelitamiseks. Kuidas ning milliseid põhimõtteid järgides kasutame täna meie kätte antud meelevalda või mõjuvõimu teiste üle?
Selle kommentaari autor: Vera Sinton