Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 19
Saalomoni tarkus1Parem vaene, kes elab vagaduses, kui see, kel valelikud huuled ja ise on alp.
2Arutu agarus pole hea, ja kelle jalgadel on kiire, eksib ära.
3Inimese teed eksitab tema oma rumalus, aga ta süda kibestub Issanda vastu.
4Varandus toob palju sõpru, aga vaene peab sõbrast lahkuma.
5Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, ei pääse.
6Paljud lipitsevad ülemuse ees ja andja sõbrad on kõik.
7Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole.
8Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne.
9Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, hukkub.
10Ei sobi albil nautida elu, veel vähem siis sulasel valitseda vürstide üle.
11Arukus teeb inimese pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda.
12Kuninga viha on nagu noore lõvi möirgamine, aga tema lembus on otsekui kaste rohu peal.
13Alp poeg on oma isale õnnetuseks, ja naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine.
14Koda ja vara on isade pärand, aga arukas naine on Issandalt.
15Laiskus langetab sügavasse unne ja hooletu hing näeb nälga.
16Kes peab käsku, hoiab oma hinge; kes sellest ei hooli, peab surema.
17Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo.
18Karista oma poega, kuni veel on lootust, ja ära soovi tema surma!
19Kelle viha on suur, peab kandma karistust, sest kui sa ta sellest vabastad, siis tuleb sul teha seda korduvalt.
20Kuule nõu ja võta õpetust, et sa tulevikus oleksid targem!
21Inimsüdames on palju kavatsusi, aga Issanda nõu saab teoks.
22Inimesele on kasuks ta heldus, ja parem on olla vaene kui valelik mees.
23Issanda kartus on eluks: siis võib magada rahulikult, ilma et õnnetus tabaks.
24Laisk pistab käe kaussi, aga ei vii tagasi suu juurde.
25Peksa pilkajat, siis saab kohtlane targaks, ja manitse mõistlikku, siis ta saab teadlikuks!
26Kes kohtleb halvasti oma isa, ajab ära oma ema, see on häbitu ja häbematu poeg.
27Loobu, mu poeg, õpetust kuulmast, kui tahad eemale eksida tarkuse sõnadest!
28Kõlvatu tunnistaja pilkab õigust ja õelate suu ajab välja nurjatust.
29Pilkajate jaoks on valmis kohtuotsused ja alpide seljale hoobid.
Miks on õpetussõnad kõik segamini? Miks nad hüppavad teemalt teemale ja siis jälle tagasi? Paljud selle raamatu kommentaarid liigitavad Õpetussõnu temaatiliselt selle asemel, et töötada raamat läbi peatükkide kaupa. Õpetussõnade juhuslik järjestus meenutab kohati lapsevanemate poolt lastele heidetud nõuandeid. Lapsevanemad ei ole jutlustajad, nad lihtsalt ütlevad nii nagu ütlevad just siis kui ütlevad. Läbi kõikide Õpetussõnade teemade põimub tungiv soovitus või nõuanne selle kohta, et see, mida me Jumalast mõtleme ning kuidas Talle vastame on elus kõige olulisem (s 23). Meie ette asetatakse valik: võimalus elada tulemuslikku elu - või lasta elul raisku minna. Elu on liiga lühike selleks hetkegi kaotada, ometi aga ka piisavalt pikk, et teostada selle kaudu Jumala tahet ja eesmärke.
Ikka ja jälle meenutatakse meile kui oluline on see mida ütleme, ning kuidas seda ütleme (s 5,9,28). Meid hoiatatakse suhteid moonutava raha mõju eest, ning rõhutatakse tarkuse vajadust selle kasutamisel ( s 1,4,17). Näeme kui oluline on kontrollida enda iseloomu (s 19), ning kui pikaajalist kahju võib tekitada tarkuse mitte otsimine Jumalalt (s 20, 8). Kõik need teemad räägivad ühtlasi iseloomu tugevuse olulisusest, ning et see peab ulatuma sügavamale esmamulje jätmisest.
Aafrikas on pühendumisest kõnelev vanasõna: “ Sa ei saa kanuuga edasi sõuda, kui sul on üks jalg kaldal.” Võibolla just sellepärast on Õpetusssõnade keskseks motiiviks “Issanda kartus “(s 23). Iseloom ei teki juhuslikult, vaid on igapäevaste valikute tulemus, millest on saanud elustiil. Ning seal kus tunnustatakse Jumalat ligiolevana igal elualal, seal hakkab meie otsuseid kujundama sõltumine Temast ning vastutus Tema ees. Samas võime kindlad olla Tema halastuses, mis andestuse näol on armu tähiseks seal kus meie teeme valesid valikuid.
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair