Reede, 31. Märts 2017
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 21:29-38
Jeesus õhutab valvama29Ja ta rääkis neile võrdumi: „Vaadake viigipuud ja kõiki puid:
30kui nad juba pakatavad, siis seda nähes te tunnete iseenesest, et suvi on juba lähedal.
31Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündivat, tundke, et Jumala riik on lähedal!
32Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik on sündinud.
33Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.
34Aga hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt
35otsekui linnupael, sest see tuleb kõikide peale, kes maa peal asuvad!
36Valvake siis igal ajal, paludes, et te oleksite väärilised põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!”
37Aga Jeesus oli päeva ajal õpetamas pühakojas, ööseks aga läks välja ööbima mäele, mida hüütakse Õlimäeks.
38Ja kõik rahvas tuli varahommikul tema juurde pühakotta teda kuulama.
Päevad ja nädalad kaovad üksteise järel. Töörutiin ja kohustused jätavad mulje, et üks päev on sarnane teisega. Meenuta erksaid perioode oma elust, praegusest ajast või minevikust, ja täna Jumalat, et ta on meile kinkinud aja.
Jeesus kinnitab, et temasse uskujad ei saa kahjustada. Tema sõnad on täiesti usaldusväärsed ega hävi kunagi (s 33). Ta kasutab viigipuu näidet, et julgustada oma jüngreid hoidma silmad lahti, et näha, mida Jumal teeb (s 29-31), võimalik, et viidates Jeruusalemma hävingule. Jeesus julgustab igal võimalikul viisil oma rahvast jääma kindlaks ja mitte sattuda ohtudesse, mida ta mainib salmis 34. Ta tahab anda inimestele realistliku pildi sellest, mis tuleb, ja julgustada neid jääma ustavaks.
Kerge on lasta selle maailma raskustel end alla suruda. Jeesus teab, et muretsemine võib meie üle võimust võtta. Muretsemise all mõeldakse seda, et ollakse tiritud korraga mitmesse erinevasse suunda. Nii võib juhtuda paljudes olukordades, mitte ainult siis kui elu on raske, kuid Jeesus ütleb, et peamine põhjus, miks meie südamed ei peaks olema tema juurest eemale kistud, on lootus lõplikule lunastamisele. See võib aidata meil justkui eemalduda selle elu sündmustest, mis meid alla rõhuvad (Tt 2:11-14).
Issand kutsub meid olema valvel tema tagasipöördumise ootuses (s 36), meie ootamine ja tähelepanelikkus peaksid olema pidevad. Lõppeesmärk on jõuda Inimese Poja ette (Lk 12: 8-12). Mõne jaoks on tema tulek nagu lõks (s 34, 35). Sest ettevalmistatud uskliku jaoks ei tohiks see olla nii ootamatu, kuid peame olema tähelepanulikud, kannatlikud, palvetama ja tunnistama, kui me ootame seda päeva.
"Meie Isa taevas, tänan sind tänase päeva eest koos kõigi oma võimalustega, ilu ja väljakutsetega. Aita mul oodata seda päeva, millal Jeesus tuleb taas aus, ja et vahepeal ma teeksin iga päeva tähtsaks. Aamen!
Selle kommentaari autor: Paul Woodbridge