Kaks tähelepandamatut sõna tõusevad tänasest tekstist esile: “nagu tavaliselt” (s 36). See on üks paljudest evangeeliumites leiduvaist viidetest Jeesuse “palvemudeli” kohta (Lk 5:16, Lk 6: 12, Mk 1:35) ning siit jõuame ühe põhilise järelduseni.  Kui Jumala Pojal oli vaja regulaarselt  palvetada, palju enam siis meil. Samuti on intrigeerivad Jeesuse sõnad oma unistele jüngritele: “Tõuske üles ja palvetage” (s 46). Olen tähele pannud, et on raske keskenduda pikka aega palvele kui istud mugavas toolis. Mõned mu parimad palveajad on olnud hoopis siis, kui kõnnin väljas, vaatan taevasse ning räägin Jumalaga kõva häälega.

Et Jeesuse elus omas palve igapäevaselt olulist kohta, oli ta ka alati valmis vaimulikuks võitluseks.  Seepärast tasub lähemalt vaadelda kuidas Ta toimis sellel väga otsustaval hetkel (s 41-44). Samamoodi kui selles mudel-palves, mille ta jüngritele oli andnud, alustab ta ka seekord kõigepealt pöördudes oma Isa poole; mitte mingi kauge ettearvamatu jumaluse, vaid armastava Isa poole. Teiseks, kinnitab Ta oma valmisolekut järgida Jumala tahet - “kui sina tahad”. Seejärel alles esitab Ta enda palve: “lase see karikas minust mööda minna”. Arvestades Jeesuse missiooni oli see jahmatav palve, aga meile ka meeldetuletus sellest, et võime Jumala ees olla täiesti ausad. Lõpuks Jeesus alistub Jumala tahtele: “Mitte minu, vaid sinu tahtmine sündigu”. See on palvemudel vaimulikuks võitluseks.

Oli ilmne, et Peetrusel oleks isiklikus palvekambris tulnud rohkem aega veeta, sest suure pinge tingimustes ta murdus (s 54-62). Või kas murdus? Tema esimene salgamine võis ju olla otsekui salaagendi oma, kes püüab välja uurida, mis tegelikult toimub. Teine võis olla lojaalse sõjamehe oma, kes ütleb, mida iganes on vaja, et kaitsta oma komandöri. Just kolmas oli see, mis oli üksnes ja üleni salgamine, ning mis Peetruse vaimulikult laastas (s 62). Aga isegi sellisel puhul kasutab Jeesus Peetruse läbikukkumist tema tugevdamiseks (Jh 21:15-19). Ja see on ülihea uudis meile kõikidele.