See kuninglik psalm nägi ilmavalgust palju enne Jeesuse eluaega; psalm, mis räägib kuningaks olemisest. Iisraeli kuningad (nagu see psalm kirjeldab) sõltusid täielikult Jumalast. Kõik, mida nad omasid ja olid - positsioon ja võim, rõõm ja edukus, varandus ja tervis - oli Jumala armu kingitusena saadud. Psalmi esimestest ridadest viimasteni - nagu kindlasti ka iga kuninga valitsusaja algusest lõpuni - kõlab jätkuva refräänina "Issand, sinu võimusest" (s 2, 14), kogu kuningavõimu vundamendi ja alusena. "Sina" - kordab pslamist rida rea järel (s 2-7), tuues Jumalale au ja kiitust kõige eest, mis Ta on teinud. 

Seejärel salmides 9-13 muutub ta tähelepanu keskpunkt. Me loeme lahingutest vaenlastega ja vihkajatest, kes saadakse kätte ja hävitatakse võiduka võitleja poolt - kuid kes on see "sina" nendes salmides? Iisraeli kuningas? Kas selle psalmi sõnum on see, et ta kindlasti võidab kõik oma lahingud, kuna ta loodab Issanda peale? Või tähistab "sina" siinkohal Jumalat ennast? Sellisel juhul muutuks psalmi tähendusväli palju laiemaks viidates sellele, et Taeva vaenlaseid ei saada kunagi lõplikult edu. Sama kindlalt, kui võidutsevad usu läbi Jumala võitud kuningad, langevad Jumala vaenlased keset oma vandenõusid ja mahhinatsioone.

Paljud kristlased on arvanud, et see psalm viitab millelegi sügavamale kui päevapoliitilised sündmused või inimlik sõjategevus. Võime kindlasti öelda, et jumalikud valistejad on enamasti head valitsejad - ja sageli väga edukad oma tegevuses - ning Jumal töötas ka läbi Iisraeli muistsete kuningate võimsatel ja erakordsetel viisidel. Kuid Pühakiri räägib meile veelgi võimsamast ja ustavamast kuningast, kes kehastab Jumala elavat ligiolu Maa peal - Jumala tõotatud lunastaja, võitud Messias ja kuningas, Iisraeli lootus - Jeesus Kristus. Temas me näeme Jumala väe, võimu, kohtumõistmise ja armastuse kehastust. Tema on kuningate Kuningas, kogu maailmale antud lootuseks, austuseks ja kiituseks.