Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ne 13:1-31
Nehemja võitlus korralageduse vastu1Sel päeval loeti rahva kuuldes Moosese raamatut ja selles leiti olevat kirjutatud, et ammonlane ja moab ei tohtinud iialgi tulla Jumala kogudusse,
2sellepärast et nad ei olnud Iisraeli lastele vastu tulnud leiva ja veega, vaid palkasid Bileami neid needma; meie Jumal aga muutis needmise õnnistamiseks.
3Ja kui nad Seadust olid kuulnud, siis nad lahutasid kõik segarahva Iisraelist.
4Aga enne seda oli preester Eljasib, Toobija sugulane, kes oli pandud meie Jumala koja kambrite ülemaks,
5sisustanud temale suure kambri, kuhu varem oli pandud roaohvreid, viirukit, riistu ning vilja-, veini- ja õlikümnist, mis oli määratud leviitidele, lauljatele ja väravahoidjatele, ja preestrite tõstelõive.
6Ma ei olnud Jeruusalemmas, kui see kõik juhtus, sest Artahsasta, Paabeli kuninga kolmekümne teisel aastal olin ma läinud kuninga juurde. Aga mõne aja pärast palusin ma kuningalt luba
7ja tulin Jeruusalemma. Ja kui ma märkasin, missuguse pahateo Eljasib Toobija pärast oli teinud, sisustades temale kambri Jumala koja õues,
8siis ma sain väga pahaseks ja viskasin kõik Toobija koja asjad sellest kambrist välja.
9Ja ma käskisin kambrid puhtaks teha ning viisin sinna tagasi Jumala koja riistad, roaohvrid ja viiruki.
10Siis ma sain teada, et leviitidele ei olnud antud nende osa ja seepärast olid leviidid ja lauljad, kes pidid teenistust pidama, põgenenud igaüks oma põllule.
11Ja ma riidlesin ülematega ning ütlesin: „Mispärast on Jumala koda maha jäetud?” Ja ma kogusin nad kokku ning panin nad nende ametisse.
12Ja kogu Juuda tõi kümnist viljast, veinist ja õlist varaaitadesse.
13Ja ma määrasin varaaitade ülemaiks preester Selemja ja kirjatundja Saadoki, ja leviitide hulgast Pedaja, ja neile abiliseks Haanani, Mattanja poja Sakkuri poja; sest neid peeti ustavaiks ja nende kohus oli jagada oma vendadele.
14Mõtle, mu Jumal, minu peale selle pärast! Ära kustuta mu häid tegusid, mis ma olen teinud oma Jumala koja ja selle teenistuse heaks!
15Neil päevil nägin ma Juudamaal mõningaid, kes hingamispäeval surutõrsi sõtkusid ja kes viljakoormaid tõid ja eeslite selga panid, nõndasamuti ka veini, viinamarju, viigimarju ja igasuguseid koormaid hingamispäeval Jeruusalemma tõid; ja ma manitsesin neid, et nad sel päeval toiduaineid müüsid.
16Seal elas ka tüüroslasi, kes tõid kala ja igasugust kaupa ning müüsid hingamispäeval juutidele Jeruusalemmas.
17Siis ma riidlesin Juuda suurnikega ja ütlesin neile: „Mis kõlvatu tegu see on, mida te teete, et te hingamispäeva teotate?
18Eks teinud teie vanemad nõndasamuti ja eks lasknud meie Jumal tulla kogu selle õnnetuse meie ja selle linna peale? Ja hingamispäeva teotades te suurendate veelgi viha Iisraeli vastu.”
19Ja niipea kui Jeruusalemma väravais hingamispäeva eel oli läinud pimedaks, käskisin ma väravad sulgeda ja lubasin need avada alles pärast hingamispäeva; ja ma seadsin mõned oma sulastest väravate juurde, et hingamispäeval ükski koorem sisse ei tuleks.
20Siis jäid kaupmehed ja igasuguse kauba müüjad kord või kaks väljapoole Jeruusalemma.21Ja ma manitsesin neid ning ütlesin neile: „Miks jääte ööseks müüri taha? Kui te seda veel kord teete, siis ma pistan oma käe teie külge!” Sellest ajast ei tulnud nad enam hingamispäeval.
22Ja ma käskisin leviite, et nad endid puhastaksid ja tuleksid väravaid valvama, et hingamispäeva pühitsetaks. Mõtle minu peale, mu Jumal, sellegi pärast, ja ole mulle armuline oma rohke helduse pärast!
23Neil päevil nägin ma ka juute, kes olid naiseks võtnud asdodlasi, ammonlasi ja moabe.
24Ja nende lastest rääkisid pooled asdodi keelt või mõne muu rahva keelt, aga juudi keelt nad ei osanud rääkida.
25Siis ma riidlesin nendega ja sajatasin neid, peksin neist mõningaid mehi ja katkusin neilt karvu; ja ma vannutasin neid Jumala nimel: „Te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele ega võtta nende tütreid oma poegadele või iseendile!
26Eks ole Saalomon, Iisraeli kuningas, selle läbi pattu teinud? Paljude rahvaste hulgas ei olnud tema sarnast kuningat; ta oli oma Jumalale armas ja Jumal pani tema kuningaks kogu Iisraelile, aga tedagi saatsid võõramaa naised pattu tegema.
27Kas me siis peame kuulma teistki, et teete samasugust suurt pahategu, võttes võõramaa naisi ja murdes nõnda meie Jumalale truudust?”
28Ja üks ülempreester Eljasibi poja Joojada poegadest oli hooronlase Sanballati väimees, aga ma ajasin ta enese juurest ära.
29Mu Jumal, pea neid meeles, et nad on rüvetanud preestriametit ning preestrite ja leviitide lepingut!
30Nõnda ma puhastasin neid kõigest võõrast ja seadsin teenistuskorrad preestritele ja leviitidele, igaühele tema töö,
31ning puude ja uudsevilja toomiseks määratud ajad. Meenuta, mu Jumal, seda minu heaks!”
“Kui sa arvad, et see üks kord ju ei loe….see loeb.” Iga kord, kui mul õhtuti tekib kiusatus hambaniiti mitte kasutada, tuleb silme ette selle arsti nägu. Suuhügieeni eiramine toob kergesti kaaa lagunemisele, ning hämmastaval kombel isegi surma (alates tavalisest südameatakist kuni infarktini, on mulle kinnitatud. Selline võib olla hammaste mõju).
Kui Nehemija pöördus peale Pärsias viibimise aega tagasi Jeruusalemma, reageeris ta karmide sõnade ning tegudega Jumala rahva sekka hiilinud moraalsele ja vaimsele korruptsioonile. Tema äraolekul oli rahvas taas kord murdnud oma lepingutõotused, mis on kirjas Ne 10:28-39. See kõik võis alata üsna märkamatult, templis või turul või isegi perekonnas tehtud kompromissidest. Templi teenijate toiduladu on tühi; ning ruum on antud Nehemia vastase haldusesse. Templis teenivatel preestritel puudub igasugune toetus ning nende juhid on sõnakuulmatud; selle tagajärjel aga muutub Jumala austamine ning õpetus marginaalseks. Ahnus asendab pühendumise Jumala seaduse täitmisele ning hingamispäevast saab veel üks päev ostmiseks ning kauplemiseks. Jumala kummardamisest ning tunnistamisest, puhkamisest ning teiste eest hoolitsemisest sõidetakse materialismi roomikutega lihtsalt üle. Pered ei ole enam ühendatud eriliseks Jumala teenimiseks, abielupaare ei liida enam ühine usk, ning lastele jääb arusaamatuks Toora tundmatu keel.
Kui Nehemia tundub selles peatükis järeleanmdatu ning vastuseisukohal olevana, siis pn põhjuseks eelkõige asjaolu, et ta tundis ära kui saatuslikuks võib saada viga anda ulualust Jumala vaenlasele ning hoolimatus käsuseaduse suhtes. Ta mitte ainult ei esita väljakutset ega nea neid, kelelle on esmavastutus, vaid ta ka tegutseb üsna drastiliselt selle nimel, et tekkinud olukord ei laieneks.
Sissetungija välja viskamine ning kõige pühama paiga puhtaks suitsutamine, väravate sulgemine ning juuste kitkumine - need kõik osutavad Nehemija suurele kirele Jumalat austada juba enne seda kui müürid taastatakse. Realistliku kaugelenägemisega määrab ta ausad ja siirad ning osavad inimesed valvama reformide läbiviimist. Viimasena aga pühendab ta ka enda elu ning tegevused Jumala süadme poole.
Selle kommentaari autor: Fiona Barnard