Salmid 1-5 moodustavad kuninga eest tehtava kogukondliku palve. Palutakse, et Jumal kaitseks ning aitaks teda ning annaks talle võidu. …“ Muutus 6-8 salmides, kus kõnelemine toimub esimeses isikus – viitab, et siin kõneleb kuningas ise, väljendades usaldust et Jumal vastab palvetele positiivselt ning annab talle võidu. 

9.salm on omamoodi kogukondlik „Aamen“. Kuidas saab kuningas nii kindel olla? Ehk leiame vastuse 2Ajaraamatu 20 peatükist – mis annab raami sellele millises keskkonnas seda psalm kasutati. Juudalased, keda on hoiatatud läheneva edomlaste rünnaku eest kogunevad templisse ja seal ohverdab kuningas kogukondliku palve päästmise eest Jumalale. Sel ajal kui rahvas Jumala ees seistes ootab, tuleb leviitide kaudu julgustav ning kinnitav sõnum Jumalalt. Kuningas koos rahvaga reageerib sellele kiituse ja tänuhüüetega. Oletatavasti tulenes kindlus mida psalmis näeme, Jumala poolt läkitatud sõnumist.

Juudas ja Taaveti troonil istuvatel kuningatel oli Jumalaga eriline lepingusuhe mida ei saa kohaldada ühelegi praegusele poliitilisele valitsusele. Mida siis ikkagi saame õppida sellest psalmist mis kohalduks ka  tänapäeval?

Esiteks: äratundmise jumalakartliku juhtide vajamise osas. Rahva palved rajanesid tõsiasjale, et nende kuningas oli kogu südamega Jumalat kummardav, ja see ilmnes ka ohvritest mida ta Jumalale tõi (s 3). Teiseks on siin äratundmine, et viimselt on nad kõik Jumala käes ja selles iseenesest on nende kindlus ( s7).

Paulus kutsub kristlasi üles palvetama oma poliitiliste juhtide eest ning tänases psalmis on mõned põhimõtted, mis aitavad neid palveid formuleerida. Eriti aga innustab see psalm tegema palveid sellepärast et meilgi võiksid olla jumalakartlikud juhid – võimalikuld paljudes eluvaldkondades.