Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 17:1-10
Ahvatluste ohtlikkusest1Aga Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga häda sellele, kelle kaudu need tulevad.
2Talle oleks parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta heidetaks merre, kui et ta ahvatleks üht neist pisikestest patule.
Andestamisest3Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta kahetseb, anna talle andeks!
4Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: „Ma kahetsen”, andesta ikka talle!”
Usu väest5Ja apostlid ütlesid Issandale: „Kasvata meie usku!”
6Aga Issand ütles: „Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end üles ja istuta merre!” ja see kuulaks teie sõna.
Tähendamissõna alandlikust teenimisest7Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: „Tule kohe siia ja istu lauda!”?
8Eks ta pigem ütle talle: „Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!”
9Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi?
10Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.”
Keegi on kirjeldanud ego kui “Edging God Out” (Jumala välja trügimine) ning just selline suhtumine püsib põikpäiselt inimese olemise südames isegi juhul, kui mõni on kogenud Jumala armust täidetud lunastust. Salmides 7-10 esitatakse meile ainulaadne Luuka tähendamissõna, mis kirjeldab peremehe suhtumist oma sulasesse või orja.
Põllutöölt tulevale sulasele ei pakuta istekohta ega puhkamise võimalust, vaid tal tuleb valmistada peremehele söömaaeg. Sündsustunne eeldaks, et vähemalt seejärel tänab peremees sulast viimase raske päevatöö eest - kuid tundub, et seda küll ei juhtu, vaid selle asemel öeldakse, et see oligi sulase kohus!
Jeesus kohaldab sama loogikat jumalariigi järgijate ja Kuninga suhtele. Jumal ootab sõnakuulmist sel ainsal põhjusel, et see ongi kõige õigem asi teha. Me ei tohiks teenida kiituse ootuses, ametihüvede või positsiooni pärast, vaid rõõmust, et meil on võimalik teenida oma hingede Isandat, universumi Kuningat. See ainulaadne tähendamissõna sobib Jeesuse ülejäänud õpetusega jumalariigist ning ka esitatud väljakutsega tolle aja religioossetele liidritele ja neile, kes arvasid, et mõjukus oli taganud neile koha Isanda kõrval.
Hilisemast tekstilõigust leiame veel ühe Luuka poolt kirja pandud tähendamissõna - jutustuse variserist ja maksukogujast, kes palvetasid templis ning kellest üks läks koju “õigeks mõistetuna”, kuid teine ignoreerituna ( Lk 18:9-14).
Piibliuurijad viitavad, et Jeesus ei olnud kindlasti ainuke ristilöödu kristluse ajaloos. Jumalariik nõuab ego ohverdamist Sulasest-Jumalale, kes valas iseend välja meie eest. Ja kuigi oleme Tema pojad ning tütred, peame ikkagi meeles pidama, et oleme samas ka “vääritud sulased” (s 10), kes on tehtud võimeliseks elama ning teenima üksnes Tema armu läbi. Kui peame seda meeles, ei saa me iial Jumalat “välja trügida”, vaid Ta asetub meie usuelu keskmesse.
Selle kommentaari autor: John Andrews