Tänases tekstis toimib Jeesus mitmel piirialal. Seal on füüsiline piir erinevaist rahvusgruppidest koosneva Galilea piirkonna ja ning Samaaria vahel, kus on väljaheidetud ning hereetikud (s 11). Oli ka inimeste vaheline piir pidalitõbe põdevate jaoks - termin, mida kasutati väga mitmesuguste nahahaiguste puhul. Enamik inimesi hoidsid ise haigetest distantsi (s 12), sest pidalitõbiseid kardeti kui ebapuhtaid ning nakkuse levitajaid - seetõttu heideti nad välja kogukonnast (3Ms 13 - 14; eriti aga 3Ms 13:46) ja ka templist. 

Nahahaiguste diagnoosimise väga tõsine töö oli usaldatud preestritele. Asjaolu, et Jeesus oli valmis samastuma ääreala erinevate inimestega, on evangeeliumites korduvalt kirjeldatud. Pidalitõbised paluvad, et Jeesus neile halastaks ning nad tervendaks. Meeleheitlikele, halastust anuvatele palvetele on alati raske vastu panna ning Jeesus vastab ülevoolavalt ja suure kaastundega. Jeesusele kuuletudes avastavad pidalitõbised, et on terveks saanud ning see on fakt, mida peab kinnitama ka preester (s 14). 

Oma kaastunde teoga tegi Jeesus enamat kui vaid nende meeste tervendamine ebamugavast seisundist. Neid puhtaks tehes kindlustas Jeesus ühtlasi selle, et mehed said tagasi oma koha Iisraeli jumalatkummardavas kogukonnas. Taolised teod lisavad Jeesuse tervendustegudele tähenduslikkuse mis ületab kaugelt neid, kes lihtsalt kaastundest haigusi ravivad. Jeesus parandas suhteid - aga mitte ainult Jumalaga vaid ka Jumala rahva omavahelisi suhteid. Tema oli see, kes tõi jumalariigi lähedale, selle keskmesse. 

See oli peamine põhjus, miks Ta tuli ning paistab välja kõigest, mida Ta tegi. Loo iroonia on aga selles, et too üks mees, kes tuli häbenemata tagasi Jeesust tänama ja Jumalat kiitma (s 15,16), ei saanud täiesti Iisraeli ja selle Jumalat kummardava kogukonna hulka kuuluda - eelarvamuse  pärast ning selleärast, et selle sama kogukonna silmis oli “muulane” (s 18). Ometi oli sel mehel Jeesuse kinnitus ning õnnistus (s 19) ja see oli kõige olulisem.