Loe läbi alltoodud kirjakoht: Est 3:1-15
Haamani kavatsus juute hävitada1Pärast neid sündmusi ülendas kuningas Ahasveros agaglase Haamani, Hammedata poja, edutas teda ja pani ta istme ülemale kõigist vürstidest, kes ta juures olid.
2Ja kõik kuninga sulased, kes olid kuninga väravas, pidid heitma põlvili ja kummardama Haamanit, sest nõnda oli kuningas tema suhtes käskinud; aga Mordokai ei põlvitanud ega kummardanud.
3Siis ütlesid kuninga sulased, kes olid kuninga väravas, Mordokaile: „Miks sa kuninga käsust üle astud?”
4Ja kui nad seda temale iga päev olid öelnud, aga tema neid kuulda ei võtnud, siis teatasid nad sellest Haamanile, et näha, kas Mordokai põhjus on küllaldane, kuna ta neile oli öelnud enese juudi olevat.
5Kui Haaman nägi, et Mordokai ei põlvitanud ja teda ei kummardanud, siis täitus Haaman vihaga.
6Aga sellest oli tema silmis vähe, et pista kätt üksnes Mordokai külge - sest temale oli Mordokai rahvus teatavaks tehtud -, ja nõnda püüdis Haaman hävitada kõiki juute, kes olid kogu Ahasverose kuningriigis.
7Esimeses kuus, see on niisanikuus, kuningas Ahasverose kaheteistkümnendal aastal, heideti Haamani ees päevast päeva puuri, see on liisku; nõnda kuust kuusse kaheteistkümnendani, see on adarikuuni.
8Ja Haaman ütles kuningas Ahasverosele: „Üks rahvas on hajutatuna ja eraldatuna rahvaste keskel sinu kuningriigi kõigis maades; nende seadused on teistsugused kui kõigil muudel rahvastel ja nad ei tee kuninga seaduste järgi; seepärast ei ole kuningal kasulik neid sallida.
9Kui kuningas heaks arvab, siis käskigu ta kirjutada, et nad tuleb hukata; mina vaen siis kümme tuhat talenti hõbedat ametnike kätte, et see viidaks kuninga varaaitadesse.”
10Siis võttis kuningas oma pitserisõrmuse sõrmest ja andis selle agaglasele Haamanile, Hammedata pojale, juutide vaenlasele.
11Ja kuningas ütles Haamanile: „Hõbe olgu antud sulle, nõndasamuti rahvas, et sa temaga talitaksid, nagu su meelest hea on!”
12Ja esimese kuu kolmeteistkümnendal päeval kutsuti kuninga kirjutajad ning lasti kirjutada kõik, mida Haaman käskis, kuninga asehaldureile ja maavalitsejaile, kes olid iga maa üle, ja iga rahva vürstidele, igale maale tema kirjaviisis ja igale rahvale tema keeles; seda kirjutati kuningas Ahasverose nimel ja see kinnitati kuninga pitserisõrmusega.
13Siis läkitati jooksjatega kirjad kõigisse kuninga maadesse, et tuleb hävitada, tappa ja hukata kõik juudid, noored ja vanad, lapsed ja naised ühel päeval, kaheteistkümnenda kuu, see on adarikuu kolmeteistkümnendal päeval, ja et nende varandus tuleb riisuda.
14Kirja ärakiri oli antud seadusena igale maale, avaldamiseks kõigile rahvastele, et nad oleksid selleks päevaks valmis.
15Jooksjad läksid kuninga käsul rutates välja, kui seadus Suusani palees oli antud; kuningas ja Haaman istusid jooma, aga Suusani linn oli ärevuses.
Palju aastaid hiljem, kasutas äsja edutatud Haaman täiel määral ära kuninga poolt allkirjastatud määrust selle kohta, et kõik peaksid teda austama, ka enda kuulsuse ja austuse janu rahuldamiseks. Tollele ülbele mehele aga keeldus Mordokai teadlikult alistumast. Tekib kahtlus, kas keegi üldse tahtis austust avaldada sellisele ennasttäis tüübile, siiski polnud Mordokai kangekaelne keeldumine üldse isiklikku laadi. Pigem peitusid selle juured Iisraeli ajaloos.
Haamani kohta öeldakse, et ta oli amalekkide kuninga, Agagi järeltulija. Peale tähelepanuväärset võitu amalekkide üle kõrbes, prohveteeris Mooses sellele rahvale täielikku hääbumist (2ms 17:8-15; 5Ms 25:17-19). Kõigest hoolimata korraldasid amalekid veel mitme põlvkonna jooksul Iisraelile rünnakuid. Kuningas Sauli ülesanne oli nad lõplikult hävitada, kuid ta oli sõnakuulmatu ning säästis nende kuninga, Agagi, võttis kogu nende vara ja selle teo tõttu kannatas tema enda pere hävitavaid tagajärgi (1Sm 15). Juhuslikult oli Mordokai põlvenmisliin samuti seotud Sauli omaga - aga perekondadel on pikk mälu - seega Mrodokai ei kavatsenudki enda järeltulijat anda Agagi poolele. Haamani raev aga Mordokai poolt kogetud avalikule allumatusele kasvas veelgi, kui ta sai teada, et Mordokai oli juut ja nii võttis Haaman eesmärgiks hävitada Pärsiast kõik juudid. Haaman oli “ sünnipäraselt juutide vaenlane” ning Mordokai puhul tõukas teda tagant palju rohkem kui vaid isiklik vihkamine.
Haamani vandenõu valöögiks oli liisu teel - ilmselt savikuubikuid kasutades - õige päeva kindlaks määramine. Seejärel veenis ta rohket altkäemaksu kasutades kuningat välja andma seaduse, mis kuulutas hävitust kõikidele kulutuuriliselt identifitseerimata rahvusgruppidele. Kuningas ei aktsepteeris küsimata kogu plaani ning seejärel koostas Haaman vastava edikti. Ilmselt toimus ka Haamani rahadega määruse tõlkimine erinevatesse keeltesse ning selle ringlusse saatmine kõikidesse kuningriigi paikadesse.
Jutustuse jätkudes võib selgelt näha kuidas Mordokai lojaalsus juudi rahvale ületab kuningas Sauli omaaegse lojaalsuse juutidele ning Mordokaist saab Jumala lunastava ligiolu esindaja tema rahva keskel (Rm 5:15). Samaaegselt tähistavad vandenõulased oma võitu ning kogu linn on hämmingus.
Selle kommentaari autor: Grace Thomlinson