Loe läbi alltoodud kirjakoht: Est 4:1-17
Ester astub välja juutide kaitseks1Kui Mordokai sai teada kõik, mis oli sündinud, siis ta käristas oma riided lõhki, riietus kotiriidesse ja raputas tuhka pea peale, läks linna keskele ning kisendas valjusti ja kibedasti.
2Ja ta läks kuninga värava ette, sest kotiriides ei olnud lubatud kuninga väravast sisse minna.
3Igal maal, igas paigas, kuhu kuninga käsk ja tema seadus jõudis, oli juutidel suur lein, paast, nutt ja hala; kotiriie ja tuhk olid paljudele asemeks.
4Kui Estri teenijad ja eunuhhid tulid ning temale sellest teatasid, siis tundis kuninganna suurt valu ja ta läkitas Mordokaile riideid selga panemiseks, et ta saaks oma kotiriide seljast ära võtta; aga tema ei võtnud neid vastu.
5Siis kutsus Ester Hataki, ühe kuninga eunuhhidest, kes oli pandud teda teenima, ja andis temale käsu hankida teateid Mordokai kohta, et mis on ja mispärast see nõnda on.
6Ja Hatak läks Mordokai juurde linna väljakule, mis oli kuninga värava ees,
7ja Mordokai jutustas talle kõik, mis temaga oli juhtunud, ja andis täpseid andmeid hõbeda kohta, mida Haaman oli lubanud vaagida kuninga varaaitadesse juutide hukkamise eest.
8Ja ta andis temale ärakirja seadusekirjast, mis Suusanis oli antud nende hävitamiseks, et ta näitaks seda Estrile ja jutustaks talle, ja käsiks teda minna kuninga juurde temalt armu paluma ja oma rahvale abi otsima.
9Ja Hatak tuli ning andis Estrile edasi Mordokai sõnad.
10Aga Ester rääkis Hatakiga ja käskis tal Mordokaile öelda:
11„Kõik kuninga sulased ja kuninga maade rahvad teavad, et igaühe jaoks, olgu see mees või naine, kes kutsumata läheb kuninga juurde siseõue, on ainult üks seadus: ta peab surema; või olgu siis, kui kuningas sirutab oma kuldkepi tema poole, et ta võib jääda elama. Aga mind ei ole kuninga juurde kutsutud juba kolmkümmend päeva.”
12Kui Estri sõnad Mordokaile edasi anti,
13siis Mordokai käskis Estrile vastata: „Ära mõtle, et sa kuningakojas paremini pääsed kui kõik muud juudid!
14Sest kui sa sel ajal tõesti vaikid, tuleb juutidele abi ja pääste mujalt, aga sina ja su isa pere hukkute! Ja kes teab, kas sa mitte ei olegi just selle asja pärast pääsenud kuninglikku seisusesse?”
15Siis Ester käskis Mordokaile vastata:
16„Mine kogu kokku kõik Suusanis leiduvad juudid ja paastuge minu pärast; kolm päeva ärge sööge ega jooge ei öösel ega päeval. Minagi paastun oma teenijatega nõnda. Ja siis ma lähen kuninga juurde, kuigi see pole seadusepärane. Aga kui ma hukkun, siis hukkun!”
17Siis Mordokai läks ja tegi kõik nõnda, nagu Ester teda oli käskinud.
Mõned ajad tagasi, kui ronisin resoluutselt treppi mööda üles, et oma ülemusele üks tõsine ettepanek teha, meenus mulle Ester. Vastupidiselt Estri olukorrale, polnud minu olukord ligilähedseltki elule (või isegi karjäärile) ohtlik, ometi tundsin, et mind on asetatud just sellesse rolli kuna nüüd on sellised ajad (s 14). Ehk on sinulgi mõni sarnane kogemus? Palee kaitstud keskkonnas polnud Estril aimugi sellest, mis sündis väljapool. Ta ei teadnud midagi vandenõust tappa ära kõik juudid, enne kui kuulis Mordokai erakordsest käitumisest. Võibolla püüdiski Mordokai selle sügava leinaga saada Estri tähelepanu - ja tal oli selleks ka mõjuv põhjus: kogu juudi kogukond mõistis kui ohtlik oli tekkinud olukord, ning et genotsiidi täideviimine oli neist vaid juuksekarva jagu eemal.
Usaldatava vahemehe kaudu jagatud informatsioon mõjutas viimaks Estrit soovitud suunas. Edikti sisu jahmatas Estrit. Tema rahvale polnud selles isegi nime antud, vaid juute kirjeldati halvustavalt kui pahatahtlikke, vastupanijaid, võõraid ja vaenulikke gruppe, kes ei väärinud mingit halastust või armu - ning nende täielik hävitamine tuli läbi viia Pärsia riigi stabiilsuse ja rahu nimel.
Ester esitas omakorda Mordokaile mitu mõjuvat argumenti, miks ta ei oleks saanud Mordokai palvet täita selleks, et päästa oma rahvas. Siiski õnnestus Mordokail teda viimaks veenda argumendiga, et ilmselt oli Jumal Estrile selle positsiooni andnud just tolles olukorras tegutsemiseks. Ester nõustuski riskima oma eluga, kuigi ta ei suutnud jagada Mordokai sisemist veendumust, et mingil viisil pääsevad juudid ka sellest hädast.
Selles jutustuses ei ole ühtegi viidet Jumala otsesele sekkumisele, varjatud asjadest me ei tea…aga näeme, et Ester valmistub oma julgeks väljaastumiseks tervet kogukonda kaasava paastumise ja palvega. Jumala hoolitsust ja ettehooldust oskame enamasti näha vaid tagasivaadates, kuid sellest hoolimata tuleb meil seda hoolitsust usaldada, ning elada julgelt edasi liikudes.
Selle kommentaari autor: Grace Thomlinson