Loe läbi alltoodud kirjakoht: Est 6:1-14
Kuningas austab Mordokaid1Sel ööl ei saanud kuningas und; siis käskis ta tuua meelespeetavate sündmuste kirja, ajaraamatu. Ja kui sellest kuningale ette loeti,
2siis leiti kirjutatud olevat, kuidas Mordokai oli andnud teateid Bigtani ja Teresi, kuninga kahe eunuhhi kohta lävehoidjate hulgast, et need olid tahtnud pista oma kätt kuningas Ahasverose külge.
3Ja kuningas küsis: „Missugune austus ja ülendus on Mordokaile selle eest osaks saanud?” Kuninga sulased, kes teda teenisid, vastasid: „Ta pole midagi saanud.”
4Siis küsis kuningas: „Kes on õues?” Haaman oli just tulnud kuningakoja välisõue kuningale ütlema, et Mordokai poodaks puusse, mille ta tema jaoks oli käskinud valmistada.
5Ja kuninga sulased vastasid temale: „Vaata, Haaman seisab õues.” Ja kuningas ütles: „Ta tulgu sisse!”
6Ja Haaman tuli ning kuningas küsis temalt: „Mida tuleks teha selle mehega, keda kuningas tahab austada?” Siis mõtles Haaman oma südames: „Kellele muule tahab kuningas rohkem austust avaldada kui minule?”
7Ja Haaman vastas kuningale: „Mehele, keda kuningas tahab austada,
8toodagu kuninglik kuub, millesse kuningas ise on olnud riietatud, ja hobune, kelle seljas kuningas on ratsutanud ja kellele kuninglik peaehe on pähe pandud.
9Kuub ja hobune antagu kuninga ühe vürsti kätte ülikute hulgast; ja riietatagu mees, keda kuningas tahab austada, ning sõidutatagu teda hobuse seljas linna väljakule ja hüütagu tema ees: Nõnda tehakse mehega, keda kuningas tahab austada!”
10Siis ütles kuningas Haamanile: „Tõtta, võta kuub ja hobune, nagu sa oled öelnud, ja tee nõnda juut Mordokaiga, kes istub kuninga väravas! Ära jäta midagi tegemata kõigest sellest, mis sa oled öelnud!”
11Ja Haaman võttis kuue ja hobuse, riietas Mordokai ja sõidutas ta linna väljakule ning hüüdis tema ees: „Nõnda tehakse mehega, keda kuningas tahab austada!”
12Seejärel pöördus Mordokai tagasi kuninga väravasse, Haaman aga ruttas oma kotta leinates ja kinnikaetud peaga.
13Kui Haaman jutustas Seresele, oma naisele, ja kõigile oma sõpradele kõik, mis temale oli juhtunud, siis ütlesid talle tema targad ja ta naine Seres: „Kui Mordokai, kelle ees sa oled hakanud langema, on juutide soost, siis sa ei suuda tema vastu midagi, vaid sa langed tõesti tema ees.”
14Kui nad alles temaga rääkisid, saabusid kuninga eunuhhid ja kiirustasid Haamanit minema sellele peole, mille Ester oli korraldanud.
Järgmised peatükid on üsna koomilised, sest juhtumised kuhjuvad üksteise otsa viies kogu protsessi hoopis ootamatu tulemuseni. Tänu “juhuslikule” unetule ööle, ning sel ajal meenutatud ajaloole mõistab kuningas Ahasveeros, et austusväärne tegu ei ole saanud kohast tasu ning, et vastav puudus tuleb kohe parandada. Haaman, kes saabub täpselt õigel hetkel, et selles asjas nõu anda, unustab aga kuningat teavitada Mordokai peatsest hukkamisest. Selle asemel võtab üle tema kihk veel rohkem austatud saada ning täpsemalt järele küsimata eeldab ta, et kuninga poolt plaanitud austusavaldused on mõeldud talle. Ja siis ta unistab suurelt!
Avalik paraad, riietatud kuninglikesse riietesse, asetatud kuningliku hobuse selga ning väljakuulutatud kõrgeima ametniku poolt- jah, see oleks sobilik tasu inimesele, keda kuningas tõeliselt austada soovib (s 6). Võib vaid ette kujutada Haamani häbi, kui ta siis sõnakuulelikult pidi juhtima hoopis Mordokaid selles kuninglikus protsessioonis läbi linna tänavate.
Haamani enesekeskne intriig andis tõsise tagasilöögi. Aga Mordokai tuli hukkamise asemel tagasi oma endisele töökohale. Selle asemel, et lõpetada oma päev juubeldamisega Mordokai hävitamise üle ning enda ülendamise pärast kuninga ees, pidi Haaman minema koju murtuna ning häbistatuna ning leidma eest hoiatuse, et ta enda tulevik on ohus. Selles lahingus juutide vastu pidi tema vastu võtma kaotuse.
Väga lihtne on hakata tegema kohe järeldusi, mis sobivad meie eelarvamustega. Isegi parimate motiivide puhul võib inimese soovmõtlemine hüpata reaalsusest täiesti väljapoole. Ning vähem soovitava stsenaariumi puhul, kui inimese südame eesmärgiks on üksnes tema enda au ja prestiiž, võib ta hakata arvama, et tema teed ongi Jumala teed (Js 55:8-9).
Meie ihadel ei ole raske meid ekstieele kallutada, kuni tulemuseni, mida hiljem kibedalt kahetseme. Aga Jumal on meile kinkinud aegumatu testi järeleproovimiseks: “„Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu” (1Pt 5:5).
Selle kommentaari autor: Grace Thomlinson