Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jn 1:1-16
Joona põgeneb Issanda eest1Ja Issanda sõna tuli Joonale, Amittai pojale; ta ütles:
2„Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja jutlusta sellele, sest nende kurjus on tõusnud mu palge ette!”
3Aga Joona tahtis põgeneda Issanda palge eest Tarsisesse; ta läks alla Jaafosse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas; ta andis sõiduraha ja astus peale, et minna koos nendega Tarsisesse, Issanda silma alt ära.
4Ent Issand tõstis merel kange tuule, nõnda et puhkes suur torm ja näis, et laev hukkub.
5Ja meremehed kartsid ning karjusid igaüks oma jumala poole; ja nad heitsid merre laevas olevaid asju, et seda nende võrra kergendada. Aga Joona oli läinud alla laevaruumi ja oli heitnud magama; ja ta magas sügavasti.
6Siis astus laevajuht tema juurde ja ütles talle: „Kuidas sa saad nõnda sügavasti magada? Tõuse üles, hüüa oma jumala poole, vahest jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku!”
7Aga isekeskis nad rääkisid: „Lähme ja heidame liisku, et saaksime teada, kelle pärast on see õnnetus meile tulnud!” Ja nad heitsid liisku ja liisk langes Joonale.
8Siis nad ütlesid temale: „Seleta meile ometi, mispärast on see õnnetus meile tulnud? Mis on su amet ja kust sa tuled? Kus on su kodumaa ja missugusest rahvast oled sa pärit?”
9Ja ta vastas neile: „Mina olen heebrealane ja ma kardan Issandat, taeva Jumalat, kes on teinud mere ja kuiva maa.”
10Siis hakkasid mehed väga kartma ja ütlesid temale: „Miks sa seda tegid?” Sest mehed teadsid, et ta oli Issanda palge eest põgenemas; ta oli neile sellest rääkinud.
11Ja nad küsisid temalt: „Mida me peaksime sinuga tegema, et meri võiks meie poolest rahuneda?” Sest meri hakkas üha enam mässama.
12Ja ta vastas neile: „Võtke mind ja visake merre, siis rahuneb meri teie poolest! Sest ma tean, et see suur torm on teile tulnud minu pärast.”
13Mehed sõudsid küll, et pääseda tagasi kuivale maale, aga nad ei suutnud, sest meri hakkas nende vastu üha enam mässama.
14Siis nad hüüdsid Issanda poole ja ütlesid: „Oh Issand, ära ometi lase meid hukkuda selle mehe hinge pärast, samuti ära pane meie peale süütu verd, sest sina, Issand, teed nõnda, nagu on sinule meelepärane!”
15Ja nad võtsid Joona ning viskasid ta merre; siis rauges mere raev.
16Aga mehed kartsid Issandat väga ja nad ohverdasid Issandale tapaohvri ning andsid tõotusi.
Siin, Joona loo alguses on oluline see osa, kus ta end identifitseerib - s 9: “Mina olen heebrealane ja ma kardan Issandat,...” Kõige muu kõrval on Joona raamat ka avastusretk, mida tähendab olla üks neist, kes austavad ja kardavad Jumalat kui universumite Issandat. Joona illustreerib seda läbi vastuolude seeriate - selle vahel, mida ta Jumalast teab ning selle vahel, kuidas panevad teda käituma sügavalt esiletõusvad sisemisd impulsid. Kogu loo tulemus Joona jaoks on sedavõrd irooniline ning uskumatu, et on tegelikult väga lihtne end temast distantseerida. Ometi on tal meile palju õpetada ka meie endi vastuolulistest reaktsioonidest Jumalale.
Esimene irooniline seik on, et Jumala kummardaja üldse võib arvata, et saab Jumala eest põgeneda (s 3). Jumal saatis Joona Niinivesse - see oli kõrbeteekond ida suunas. Joona aga asub mereteekonnale Tarsisesse - see on lääne suunas. Oli ta ehk unustanud, et Jumal valitses mõlemat -nii “merd kui ka kuiva maad”? Jutustaja igatahes teab seda: Issand oli see, kes saatis tuule (s 4), ning kes ka valitseb selle metsikuse või vaibumise üle (s 15).
Aga isegi keset kõige hullemat tormi, teeb Joona uue pöörde - ta läheb magama (s 5). Hoolimata sellest, et teame oma südames mingi asja olevat täiesti tõhutu, on igaüks meie seast teatud hetkel ära pööranud sellest, mida teame, et Jumal tahaks meid tegevat- kas siis teadlikult Talle vastu hakates või lihtsalt magama keerates.
Järgmine irooniline seik aga seiseneb selles, et Joona sõnakuulmatus saab tööriistaks mis toob paganaist meremehed kontakti tormi Tekitajaga: nad karstid Issandat “väga” ning vastasid Talle nii kuidas kõige paremini oskasid (s 16). Kui Jumal on meid kord kutsunud, ei lase ta meil nii lihtsalt minna. Ja kas see meile meeldib või mitte - olles need, kes “kummardavad Jumalat”, jutustavad meie elud sellest teistele, keda kohtame. Mida nad kuulevad?
Selle kommentaari autor: Tim Meadowcroft