Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 59
Appihüüd vägivaldsete vastu1Laulujuhatajale: viisil „Ära hävita!”; Taaveti mõistulaul[n]ajast, kui Saul läkitas mehed varitsema tema maja ja teda[n]surmama.
2Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal!
Kaitse mind nende eest,
kes mulle kallale tungivad!
3Kisu mind ära nende käest,
kes teevad nurjatust,
ja päästa mind verevalajate käest!
4Sest vaata, nad varitsevad mu hinge.
Võimsad kipuvad mu kallale.
Ometi pole mul üleastumisi ega patusüüd,
oh Issand!
5Ilma et ma oleksin paha teinud,
jooksevad nad kokku ning valmistuvad.
Virgu mulle vastu tulema ja vaata!
6Ja sina, Issand,
vägede Jumal, Iisraeli Jumal,
ärka üles nuhtlema kõiki paganaid!
Ära heida armu nurjatuile reetjaile! Sela.
7Nad tulevad igal õhtul uuesti,
uluvad nagu koerad
ja käivad mööda linna.
8Vaata, nad ajavad kurja välja oma suust,
mõõgad on nende huultes,
sest nad arvavad: „Kes seda kuuleb?”
9Aga sina, Issand, naerad neid,
sa pilkad kõiki paganaid.
10Mu jõud, ma tahan hoida sinu poole,
sest Jumal on mu kindel varjupaik.
11Mu helduse Jumal tuleb mulle vastu,
Jumal lubab mind parastada mu varitsejaid.
12Ära tapa neid,
et mu rahvas ei unustaks seda!
Pilluta nad laiali oma vägevuse sunnil
ja tõuka nad maha, Issand, meie kilp!
13Nende suupatu pärast,
nende huulte kõne pärast
jäägu nad kinni oma kõrkuses
ning sajatamise ja vale pärast,
mida nad räägivad!
14Lõpeta nad ära vihaleegiga;
lõpeta nad, et neid ei oleks
ja et nad tunneksid Jumala olevat
valitseja Jaakobis maailma otsani!
Sela.
15Siis nad tulgu õhtul uuesti
ja ulugu nagu koerad
ja käigu mööda linna!
16Hulkugu nad ümber, otsides toitu,
ja kui nad jäävad söömata, urisegu pealegi!
17Aga mina laulan sinu vägevusest
ja hõiskan hommikul sinu heldusest;
sest sa oled mulle kindlaks kaitsjaks,
pelgupaigaks mu kitsikuse päeval.
18Mu jõud, sinule ma mängin lauldes kiitust;
sest Jumal on mu kindel varjupaik,
mu helde Jumal!
Inimestele ei meeldi arvata, et neil võiks vaenlasi olla. Püüame rahus elada oma naabritega, olla tolerantsed ning andestavad, vaos hoida oma keelt - ja kogu see jutt neist “verejanustest meestest “ kas “urisevad nagu koerad” ning “sülitavad sõnu välja oma suust”, võib esmapilgul tunduda lihtsalt paranoiana ning taunimistväärivana. Ometi oli Jeesus ise see, kes ütles, et selles maailmas ahistatakse meid” (Jh 16:33) ning, et igaüht, kes tõeliselt soovib järgida Kristust, kiusatakse taga. Kui see on ka sinu kogemus siis ilmselt leiad end Jumala poole hüüdmas üsna samasuguste sõnadega nagu psalmist tänases laulus.
Selle laulu autoriks peetakse traditsiooniliselt Taavetit - kuid autorsuse tähendus meie jaoks ei ole niivõrd faktiline, kui asjaolu, et selliseid sõnu ütleb Jumalast seatud kuningas, kes tahab laiendada Jumala valitsemise piire siin maailmas, kus kõik selle vastu on. Paljud kristlased on seda psalmi lugenud kui Jeesuse enda sõnu, kes sünnilt oli Taaveti poeg ning kuulutas taevariigi ligitulekut sõna ja tegudega - pälvides seeläbi tolle aja juhtidelt avalikku vaenulikkust. Ja kui vaatame sellest lähtuvalt psalmi kirglikke sõnu - hakkame mõistma mida võib tähendada Jeesusega koos palvetamine : “Sinu riik tulgu” ja “päästa meid ära kurjast”.
Psalm jaguneb kahte võrdsesse osasse (1-9 ja 10-17) ning neis mõlemais on võimalik jälgida kuidas psalmist liigub ahastusest oma vaenlaste üle ning mõtlemiselt, mida Jumal nendega tegema peaks- hoopis uuele usaldustasandile Jumala vastu, kes on tema jõud, kindlus ning armastav Jumal ( s 9,17). Mäletame, et Jeesus ütles “ Olge julged, mina olen maailma ära võitnud” , kuid elada tegelikult selles maailmas tähendab “valitseda koos Kristusega” ning elada sellises usalduses Tema vastu, olles täiesti veendunud, et tõepoolest ei ole midagi, mis saaks meid lahutada Jumala armastusest Kristuses Jeesuses ( Rm 8:31-39).
Selle kommentaari autor: Alastair Campbell